Autor: Põllumajandus.ee • 26. juuli 2021

Ideaalsed partnerid sügiseseks umbrohutõrjeks taliviljapõllul – DIFLANIL 500 SC ja ROXY 800 EC

Sügise lähenedes on paslik anda väike ülevaade taliteraviljapõllul kasutatavatest umbrohutõrjevahenditest, millega tülikaid umbrohtusid tõrjuda võiks.
Sügisene umbrohutõrje muutub üha enam olulisemaks tööks põllul.
Foto: Pixabay

Viimased kevaded on näidanud, et õigeaegset umbrohutõrjet on taliteraviljapõldudel üha raskem teostada, sest põllumeest kimbutavad kevadel nii öökülmad, tuul kui vihmasajud. Kui eelmisel aastal olid mureks öökülmad, siis sel kevadel ei lasknud piirkonniti põllumeest vihmad põllule, samuti oli jahe. Umbrohi aga samal ajal kasvas ning kogus võimust ja lõpuks oli sellest väga raske jagu saada. Neil põllumeestel, kellel olid sügisel pritsimised teostatud, oli veidi rahulikum meel ja said oodata kevadise umbrohutõrjega ning tulemus oli parem.

Taliteraviljapõldudel on mõistlik teha umbrohutõrje just sügisel, et umbrohi ei konkureeriks juba sügisel kultuurtaimedega, ei tarbiks ära väetist ja sügisene umbrohutõrje aitab kevadel võita aega.

Nordisk Alkali tootelistis on taliteraviljapõldudel võimalik kasutada sügiseste umbrohutõrjevahenditena ROXY 800 EC-d ja DIFLANIL 500 SC-d.

Diflanil (registreeritud kasutamiseks talinisul, suvi- ja taliodral, tritikalel ja rukkil) sisaldab toimeainet diflufenikaan, millel on nii mulla kui kontaktne mõju ja mis tõrjub põhiliselt laialehelist umbrohtu. Diflanili võib kasutada taliteraviljadel sügisel või kevadel, kuid paremate tulemuste saavutamiseks on seda soovituslik kasutada sügisel. Diflanilil on toime laialehelistele umbrohtudele, välja võib tuua: iminõges, põldkannike, mailased, lõosilm, linnukapsas, hiirekõrv, vesihein, põldrõigas, põldsinep.

Roxy (registreeritud kasutamiseks talinisul, taliodral, tritikalel ja rukkil) sisaldab toimeainet prosulfokarb, millel on nii mulla kui kontaktne mõju, imendudes lehtede ja juurte kaudu. Roxyl on toime nii laialeheliste kui kõrreliste umbrohtude suhtes, välja saab tuua laialehelistest: vesihein, virn, iminõges, mailane, ja kõrrelistest saab pöörata enim tähelepanu murunurmikale, mille suhtes on Roxy väga hea efektiivsusega. Lisaks võib välja tuua rukki-kasteheina ja uimastava raiheina. Nii murunurmika kui rukki-kasteheina puhul on oluline jälgida umbrohu suurust. Roxy ei tõrju suurt taime, vaid parim tulemus saavutatakse seemnest tärganud umbrohule ning mida väiksem on murunurmika ja rukki-kasteheina taim, seda parem.

Diflanili ja Roxyt pritsida koos kas kohe pärast külvi, kui mullas esineb piisavalt niiskust või teravilja 1-3 lehe faasis (umbrohud on maksimaalselt 2 pärislehe faasis). Pritsimisaega tuleb ajastada vastavalt põllul olevatele tingimustele ning kindlasti mitte jääda pritsimisega hiljaks, sest suuri umbrohtusid Diflanil ja Roxy ei tõrju, lisaks on oluline piisav niiskus, et toimiks mullamõju. Diflanili kulunorm võiks olla 0,15 l/ha (registreeritud kulunorm 0,125-0,25 l/ha) ja Roxy puhul 2 l/ha (registreeritud kulunorm 1,5-4 l/ha), samuti jälgida põllu seisukorda ja vajadusel suurendada kulunorme. Mõlemal tootel on nii kontaktne kui mullamõju, seega tõrjuvad mõlemad herbitsiidid juba tärganud umbrohtusid ja samas annavad hea järelmõju veel tärkamata umbrohtudele.

Diflanili ja Roxy puhul peaks õhutemperatuur olema vähemalt +2 ⁰C ja kindlasti ei tohi pritsida siis, kui on oht öökülmale. Roxy jaoks on optimaalne temperatuur vahemikus +2 kuni +15 ⁰C, üle selle temperatuuri ei ole soovituslik pritsida.

Paagisegus on DIFLANIL 500 SC-l ja ROXY 800 EC-l väga hea toime järgmiste umbrohtude suhtes:

Taliteraviljapõldudel on mõistlik teha umbrohutõrje just sügisel.
Foto: Nordisk Alkali AB

Planeeri enda taimekaitsetööd taliviljapõllul arukalt. Pritsi sügisel DIFLANIL 500 SC ja ROXY 800 EC-ga ning võida aega kevadel.

Uuri lisa Nordisk Alkali kodulehelt, helistades +372 5342 6223 või kirjutades meiliaadressile [email protected].

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960