Taudide mõju ulatub kaugemale karjast: ohus on majandus ja vaimne tasakaal

Sigade Aafrika katk on pannud seakasvatajad ja kogu põllumajandussektori taas raskesse olukorda, sõnab Eesti Tõusigade Aretusühistu juht Anu Hellenurme seekordse Seakasvatuse konverentsi kõnes. See kriis ei ole vaid majanduslik, vaid ka sotsiaalne ja kultuuriline proovikivi, mis toob nähtavale küsimuse: kas Eesti riik mõistab põllumajandust ainult tootmise või ka kultuuri ja julgeoleku alusena?

Kodumaine seakasvatus peab püsima isegi kriisiolukorras, leiab lihatööstuse Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande. Vaatamata sigade Aafrika katku põhjustatud kahjudele jätkab ettevõte investeeringuid farmidesse, et hoida tarneahel töös ja vähendada sõltuvust importlihast.

4.-5. septembril toimus Läänemaal Roosta puhkekülas Seakasvatuse konverents 2025, mis tõi kokku sektori võtmeisikud, teadlased ja poliitikakujundajad. Kahepäevase konverentsi fookuses oli Eesti seakasvatuse roll toidujulgeolekus, majanduse ja regionaalarengu panus ning sektori tulevikuväljavaated.

Praegune seakatkupuhang sunnib küsima, kas Eestil on üldse vaja oma toidutootmist, kui see riigile korda ei lähe, kirjutab Maag Foodi juhatuse esimees, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Silver Kaur.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.