Atria Eesti juht: Eesti seakasvatus peab jääma püsima ka pärast katku. “Plaanime uue farmi ehitust juba sel sügisel”
Kodumaine seakasvatus peab püsima isegi kriisiolukorras, leiab lihatööstuse Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande. Vaatamata sigade Aafrika katku põhjustatud kahjudele jätkab ettevõte investeeringuid farmidesse, et hoida tarneahel töös ja vähendada sõltuvust importlihast.
Lihatööstuse Atria Eesti juht Meelis Laande hiljutisel seakatku ohjamise pressikonverentsil pealinnas.
Foto: Andras Kralla
Samal ajal panustab Atria Eesti ka otse katku tõrjumisse. Riikliku kriisijuhtimise osana kaasas Põllumajandus- ja Toiduamet ettevõtte Hummuli kõrvalsaaduste käitlemise üksuse, mis käivitab lisavahetuse nakatunud loomade kahjutustamiseks.
4.-5. septembril toimus Läänemaal Roosta puhkekülas Seakasvatuse konverents 2025, mis tõi kokku sektori võtmeisikud, teadlased ja poliitikakujundajad. Kahepäevase konverentsi fookuses oli Eesti seakasvatuse roll toidujulgeolekus, majanduse ja regionaalarengu panus ning sektori tulevikuväljavaated.
Põllumajandus- ja Toiduamet kaasab sigade Aafrika katku (SAK) sigade kahjutustamiseks Atria Eesti AS loomsete kõrvalsaaduste üksuse. Tehas käivitab ühe lisavahetuse ning sellel on kogu võimekus töödelda nakatunud sigu.
Eesti suurimale seakasvatajale Maag kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Taimekaitsevahendite õigeaegne ja tõhus kasutamine on tänases intensiivses põllumajanduses kriitilise tähtsusega, kuid viimaste aastate ilmastikuolud on teinud selle töö erakordselt keeruliseks.