Konkurent Eesti suurimas sigalas avastatud katkust: “Eesti sealihaga on nüüd olukord halb. See on fakt”

Sigade Aafrika katk (SAK) on Eestis endiselt tõsine oht nii seakasvatajatele kui ka tarbijatele. Tihti küsitakse, miks võib konservis leiduda kuumtöödeldud metssealiha, kuid nakatunud farmisead ei jõua mitte kunagi toidulauale. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda selgitab nelja kõige sagedamini tõstatatud küsimust.

Sigade Aafrika katku leviku tõttu on surmale määratud juba 26 000 kodusiga, leviku piiramiseks suurendatakse drastiliselt metssigade küttimist ning pakutakse lisatoetust hügieeninõuetesse investeerimiseks farmides.

Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole pelgalt loomakasvatuslik probleem, vaid kogu ühiskonda raputav kriis, mis mõjutab nii toidujulgeolekut, loomade heaolu kui ka inimeste vaimset tervist. Eesti loomaarstid hoiatavad, et haiguspuhangute ajal jäävad nad tihti ebaõiglaselt kahtluse alla, kandes samas vastutust valusate ja keeruliste otsuste eest.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Tõusigade Aretusühistu avaldavad jätkuvat toetust Saimre Seakasvatuse OÜ ja Nurme farmi meeskonnale, kes seisavad silmitsi raske otsusega hukata 4500 siga seakatku (SAK) leviku tõkestamiseks.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.