Eesti suuruselt teise seakasvataja Atria Eesti tegevdirektor Meelis Laande rääkis, et vahepeal tekkis tunne, kas tõesti on haigusjuhtumid lõppenud. “Aga nüüd on telefon punane,” kirjeldas ta olukorda. “Praegu ongi tekkinud reaalsed küsimused, kui palju Eesti siga ja Eesti sealiha meil veel tootmistesse alles jääb.”
Seotud lood
Sigade Aafrika katk (SAK) on Eestis endiselt tõsine oht nii seakasvatajatele kui ka tarbijatele. Tihti küsitakse, miks võib konservis leiduda kuumtöödeldud metssealiha, kuid nakatunud farmisead ei jõua mitte kunagi toidulauale. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda selgitab nelja kõige sagedamini tõstatatud küsimust.
Sigade Aafrika katku leviku tõttu on surmale määratud juba 26 000 kodusiga, leviku piiramiseks suurendatakse drastiliselt metssigade küttimist ning pakutakse lisatoetust hügieeninõuetesse investeerimiseks farmides.
Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole pelgalt loomakasvatuslik probleem, vaid kogu ühiskonda raputav kriis, mis mõjutab nii toidujulgeolekut, loomade heaolu kui ka inimeste vaimset tervist. Eesti loomaarstid hoiatavad, et haiguspuhangute ajal jäävad nad tihti ebaõiglaselt kahtluse alla, kandes samas vastutust valusate ja keeruliste otsuste eest.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Tõusigade Aretusühistu avaldavad jätkuvat toetust Saimre Seakasvatuse OÜ ja Nurme farmi meeskonnale, kes seisavad silmitsi raske otsusega hukata 4500 siga seakatku (SAK) leviku tõkestamiseks.
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele