Miks SAKiga nakatunud farmisead ei jõua toidulauale, aga metssealiha võib?

Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile jahieeskirja muudatuse, mis võimaldab erandkorras kasutada jahikoeri metssigade küttimiseks kogu aasta vältel ning soetab metssigade leidmiseks termokaameraga droone.

Nurme seakasvatusettevõttes, kus hukkamisega pole veel alustatud on loomad hukkunud ning avaldunud on ka haigustunnused. Tuvastati viis SAK viiruspositiivset siga.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Tõusigade Aretusühistu avaldavad jätkuvat toetust Saimre Seakasvatuse OÜ ja Nurme farmi meeskonnale, kes seisavad silmitsi raske otsusega hukata 4500 siga seakatku (SAK) leviku tõkestamiseks.

Valitsus valmistab ette täiendavate vahendite eraldamist reservist, et peatada sigade Aafrika katku (SAK) levik ning tagada seakasvatajate toimetulek. Lisaks rahalisele abile rakendatakse uusi meetmeid, mis aitavad kaitsta seni taudivabu farme ja toetada tootmise taastamist.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.