Veterinaarid: sigade Aafrika katk on ühiskondlik kriis, mis vajab laiemat tuge
Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole pelgalt loomakasvatuslik probleem, vaid kogu ühiskonda raputav kriis, mis mõjutab nii toidujulgeolekut, loomade heaolu kui ka inimeste vaimset tervist. Eesti loomaarstid hoiatavad, et haiguspuhangute ajal jäävad nad tihti ebaõiglaselt kahtluse alla, kandes samas vastutust valusate ja keeruliste otsuste eest.
Eestis töötab ligi 600 loomaarsti, kes igapäevaselt seisavad loomade tervise ja heaolu eest. Täna seisavad paljud neist aga silmitsi sigade Aafrika katku (SAK) puhangu mõjudega – haigusega, mis seab proovile nii farmerid kui ka veterinaarid.
Seotud lood
Kui muidu on inimesed olnud mõistlikud, siis Nurme sigala juures tikuti riigiettevõtte AS Vireeni, kes tegeleb muuhulgas sigade hävitamisega, juhile Tarmo Teravale lausa kallale, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Valitsus valmistab ette täiendavate vahendite eraldamist reservist, et peatada sigade Aafrika katku (SAK) levik ning tagada seakasvatajate toimetulek. Lisaks rahalisele abile rakendatakse uusi meetmeid, mis aitavad kaitsta seni taudivabu farme ja toetada tootmise taastamist.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kehtestas sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks viibimiskeelu Eesti suurima seafarmi EKSEKO ümbruses. Keeld algas 16. augustil ja kestab esialgu kuu aega, piirates ligipääsu farmi territooriumile ja selle lähedusse.
Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Viljandi vallas, Tässi talus.
Eelmise sügisel külvatud rapsi saagikoristuse järel algab uue hooaja planeerimine. Eduka rapsikasvatuse aluseks on hästi läbimõeldud väetamisstrateegia ja sobiva seemnematerjali valik.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele