Veterinaarid: sigade Aafrika katk on ühiskondlik kriis, mis vajab laiemat tuge

Kui muidu on inimesed olnud mõistlikud, siis Nurme sigala juures tikuti riigiettevõtte AS Vireeni, kes tegeleb muuhulgas sigade hävitamisega, juhile Tarmo Teravale lausa kallale, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Valitsus valmistab ette täiendavate vahendite eraldamist reservist, et peatada sigade Aafrika katku (SAK) levik ning tagada seakasvatajate toimetulek. Lisaks rahalisele abile rakendatakse uusi meetmeid, mis aitavad kaitsta seni taudivabu farme ja toetada tootmise taastamist.

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kehtestas sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks viibimiskeelu Eesti suurima seafarmi EKSEKO ümbruses. Keeld algas 16. augustil ja kestab esialgu kuu aega, piirates ligipääsu farmi territooriumile ja selle lähedusse.

Sigade Aafrika katku (SAK) nakatumine tuvastati Viljandi vallas, Tässi talus.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.