• 18.08.25, 16:00

Vireeni juht: Nurme sigala juures tikuti mulle kallale ja lõhuti tehnikat

Kui muidu on inimesed olnud mõistlikud, siis Nurme sigala juures tikuti riigiettevõtte AS Vireeni, kes tegeleb muuhulgas sigade hävitamisega, juhile Tarmo Teravale lausa kallale, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Vireeni loomsete jäätmete käitlemise tehas.
  • Vireeni loomsete jäätmete käitlemise tehas.
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus
"Ja sõimati," ütles Terav. "Ütleme soliidsed 50aastased naised. Ma ei kujuta ette, kas nad selle suuga ka söövad, aga minu kohta tuli seal selliseid sõnu, et eetris seda lihtsalt ei kannata öelda."

Seotud lood

Uudised
  • 12.08.25, 13:06
Referentlabor kinnitas sigade katku – Nurme farmi sead hukatakse
Täna, 12. augustil, Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis toimunud pressikonverentsil kinnitati, et Nurme farmis tuvastatud sigade Aafrika katku (SAK) juhtum on nüüd ka Euroopa Liidu referentlabori poolt kinnitatud. Haiguse leviku vältimiseks ja seakasvatussektori kaitseks alustatakse kogu karja hukkamist esimesel võimalusel.
Uudised
  • 10.08.25, 09:14
PTA: Nurme farmi loomade hukkamine jääb ootele
Põllumajandus- ja Toiduameti juht kohtus 9. augusti hommikul Nurme farmi juurde kogunenud inimestega ning selgitas SAK juhtumiga seonduvat ning vastas inimeste küsimustele. Amet teeb oma otsused LABRISe analüüsidele tuginedes. Ootame LABRISe analüüsitulemustele hinnangut Euroopa referentlaboratooriumi poolt.
Uudised
  • 08.08.25, 18:26
PTA ja partnerid: ärge kogunege Nurme farmi – viivitus seakatku tõrjes suurendab kahju
Ettevõtja Indrek Pähnapuu üleskutsel plaanib laupäeval teadmata arv inimesi koguneda Nurme seafarmi, et takistada seal ligi 4500 sea hukkamist. Kuigi positiivse proovi on andnud vaid üks loom, rõhutavad PTA, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, LABRIS ning AS Vireen ühispöördumises, et kõik loomad tuleb hukata – sigade Aafrika katk levib kiiresti ja muud võimalust haiguse peatamiseks ei ole.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele