Fookuses seakasvatuse tulevik: kuidas hoida Eesti siga meie toidulaual?
Konverentsi avasõnad lausunud Anu Hellenurme, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige ja tegevjuht, rõhutas oma kõnes, et põllumajandus ei ole pelgalt majandusvaldkond, vaid osa Eesti kultuurist ja rahva iseseisvuse alus: „Rahvas, kes suudab end ise toita ja maal elu hoida, on tugevam ja iseseisvam. Ilma kodumaise tootmiseta ei säili ei meie pärandmaastikud ega toidutraditsioonid.“
Seotud lood
Tuleb välismaa poole vaadata
Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.
Lisatud ministri kommentaar
Eesti suurimale seakasvatajale Maag kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Pea 30 000 siga hukatakse!
Maag Agro Eesti suurimas seafarmis EKSEKO-s ja Nurme farmi järelevalvetsoonis asuvas Piiskopi farmis tuvastati sigade Aafrika katk (SAK). Hukkamisele läheb pea 30 000 siga.
Praegune seakatkupuhang sunnib küsima, kas Eestil on üldse vaja oma toidutootmist, kui see riigile korda ei lähe, kirjutab Maag Foodi juhatuse esimees, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Silver Kaur.
Liikluskindlustus on kohustuslik ka paljudele sellistele töömasinatele, millel puudub liiklusregistrisse registreerimise kohustus. See puudutab otseselt põllumajandus- ja metsandussektorit, kus igapäevaselt kasutatakse traktoreid, kombaine ja muud liikuvat tehnikat. Sageli arvatakse ekslikult, et eravalduses kasutatav masin liikluskindlustust ei vaja, kuid tegelikkuses võib selle puudumine tuua kaasa märkimisväärse kulu.
Enimloetud
3
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele