Lihatööstused otsivad sigu mööda Eestit: “Keeruline. Kui mitte võimatu”
Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.
Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul tuleb drastiline langus Eesti sealihaga varustatuses paari kuu pärast.
Foto: Sille Annuk, Tartu Postimees/Scanpix
Viimase suure põntsuna Eesti seakasvatusele avastati sigade Aafrika katk Eesti suurima sigala EKSEKO poegimissigalast, kus kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Raplamaa lihatööstus Frank Kutter teatas, et lõpetab seakatku puhangu kahjude tõttu tegevuse. Lõplik kaotussumma on alles selgumisel, ent esimese kahe nädala kahju oli umbes 200 000 eurot, märkis firma juhatuse liige Johanna Maripuu Äripäeva raadios.
Eestis jätkub ulatuslik sigade Aafrika katku puhang. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektor Raimo Heinam ütles tänasel pressibriifingul, et olukord on ametile ja kogu sektorile erakordselt keeruline. „See on äärmiselt suur löök kogu sektorile, Eesti sealiha tarbijale ja riigile tervikuna,“ tõdes Heinam.
Eesti suurimale seakasvatajale Maag kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.