Tuhandete sigade hukkamine: Eesti kaalub drastilisi lahendusi

Maag Agro Eesti suurimas seafarmis EKSEKO-s ja Nurme farmi järelevalvetsoonis asuvas Piiskopi farmis tuvastati sigade Aafrika katk (SAK). Hukkamisele läheb pea 30 000 siga.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kutsub valitsust ja Riigikogu üles töötama välja erakorralised meetmed, millega hüvitataks sigade Aafrika katku (SAK) puhangutest tulenevad otsesed kahjud ka toidutööstustele. Seni on riiklikku tuge saanud seakasvatajad, kuid lihatööstused on jäänud ilma, kuigi kahjud ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse.

Sigade Aafrika katk (SAK) on Eestis endiselt tõsine oht nii seakasvatajatele kui ka tarbijatele. Tihti küsitakse, miks võib konservis leiduda kuumtöödeldud metssealiha, kuid nakatunud farmisead ei jõua mitte kunagi toidulauale. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda selgitab nelja kõige sagedamini tõstatatud küsimust.

Nurme seakasvatusettevõttes, kus hukkamisega pole veel alustatud on loomad hukkunud ning avaldunud on ka haigustunnused. Tuvastati viis SAK viiruspositiivset siga.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.