Maag Foodi juht: nii jätkates Eesti seakasvatus kaob. “See on fakt, mitte ähvardus”
Praegune seakatkupuhang sunnib küsima, kas Eestil on üldse vaja oma toidutootmist, kui see riigile korda ei lähe, kirjutab Maag Foodi juhatuse esimees, Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Silver Kaur.
Sigade Aafrika katku puhang on seadnud küsimärgi alla Eesti seakasvatuse jätkusuutlikkuse. Maag Food – Eesti suurim toiduainetööstus ja ettevõte, mille tütarettevõtte Maag Agro alla kuulus enne taudi 95 000 siga – on täna olukorras, kus hävitatud või hävitamisel on ligikaudu 30 000 looma ning karantiini ja piirangute all ligi 53 000.
Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.
Eestis jätkub ulatuslik sigade Aafrika katku puhang. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektor Raimo Heinam ütles tänasel pressibriifingul, et olukord on ametile ja kogu sektorile erakordselt keeruline. „See on äärmiselt suur löök kogu sektorile, Eesti sealiha tarbijale ja riigile tervikuna,“ tõdes Heinam.
Eesti suurimale seakasvatajale Maag kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.