Anu Hellenurme: põllumajandus on osa Eesti kultuurist ja riigi kestlikkuse alus
Sigade Aafrika katk on pannud seakasvatajad ja kogu põllumajandussektori taas raskesse olukorda, sõnab Eesti Tõusigade Aretusühistu juht Anu Hellenurme seekordse Seakasvatuse konverentsi kõnes. See kriis ei ole vaid majanduslik, vaid ka sotsiaalne ja kultuuriline proovikivi, mis toob nähtavale küsimuse: kas Eesti riik mõistab põllumajandust ainult tootmise või ka kultuuri ja julgeoleku alusena?
Elame ajas, kus sigade Aafrika katk ei ole enam lihtsalt uudis mõnes kauges riigis. See on nähtamatu vastane, kes käib meie kõrval ja paneb proovile nii meie teadmised kui ka meie sisemise tugevuse. Seakasvataja jaoks tähendab praegune olukord pidevat valvsust ja küsimust: kas mu loomad on terved? Kas minu töö, mu investeeringud, mu pereliikmete ja töötajate pingutused püsivad?
Seotud lood
“Siin hommikulauas on valikus ainult köögiviljadega sarvesai ja kuulge, teine on lõhega,” ütleb seakasvataja ironiseerival noodil käesoleva aasta Seakasvatuse konverentsi eel. “Jajah, nii ta on meil praegu,” vastab teine.
4.-5. septembril toimus Läänemaal Roosta puhkekülas Seakasvatuse konverents 2025, mis tõi kokku sektori võtmeisikud, teadlased ja poliitikakujundajad. Kahepäevase konverentsi fookuses oli Eesti seakasvatuse roll toidujulgeolekus, majanduse ja regionaalarengu panus ning sektori tulevikuväljavaated.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Tõusigade Aretusühistu avaldavad jätkuvat toetust Saimre Seakasvatuse OÜ ja Nurme farmi meeskonnale, kes seisavad silmitsi raske otsusega hukata 4500 siga seakatku (SAK) leviku tõkestamiseks.
Eesti on alati olnud põllumajandusmaa, kus kohalik liha, piim, munad ja kartul on juba sajandeid taganud meie rahva toidulaua ja toetanud kultuuri. Põllumajandus on ja jääb meie maaelu ja majanduse oluliseks alustalaks. Aga meil puudub pikk plaan, sõnas Eesti Tõusigade aretusühistu juht Anu Hellenurme avades Roostal Seakasvatuse konverentsi.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
3
6
Ametlik Guinnessi maailmarekord!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele