Meeleolu seakasvatuse konverentsil on maasoolane: aastakümnete pikkuse kogemusega põllumehed ongi kriitilises katku olukorras üpris sarkastilised.
Konverentsi alguses saadab videotervituse maaeluminister Hendrik Johannes Terras, kes oli otsustanud pintsaku ja lipsuga metsakraavis istuda, võideldes natukese tuule ja tibutamisega (taudiennetus pidavatki metsast algama). Mahaloetud tekstis julgustab ta, et küll meie loomakasvatajad sellest kobarkriisist välja tulevad. Video lõpus aplausi ei kõla.
“Tead, ajakirjanik, mitu korda aastas emis põrsaid saab?” Küsimuse esitanud seakasvataja ei oota ebalevat vastust ära. “Ma küsisin ministrilt ka, ega tema ka ei tea, vahet pole,” vastab ta juba ise. Kui tavapäraselt on see iga aasta toimuv konverents optimistlik, siis seekord hoopis raskemas meeleolus.
Eesti konjuktuuriinstituudi juht Peeter Raudsepp ütleb oma ettekandes, et toiduainetööstus (eesotsas seakasvatusega) on kobarkriisis. Niisiis püüab Äripäev konverentsil esinejatelt saadud kõige akuutsemaid kriise sõnastada. “Paistab, et avalikkus ei saa veel aru, kui suures plindris me oleme toidujulgeolekuga ja enese ära toitmisega,” kõlab lause kokkutulnud seltskonnas.
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele