Sivar Irval: killustunud juhtimine hoiab Eesti seakasvatust katku küüsis
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval tõdeb, et Aafrika seakatku levik Eestis paljastab juhtimissüsteemi nõrkuse. Kui metsanduse, jahinduse ja loomatauditõrje eest vastutavad eri ministeeriumid, jäävad lahendused poolikuks ning seakasvatussektor elab püsivas ebakindluses. Ühtse juhtimise loomine oleks tema hinnangul vältimatu, et tagada toidujulgeolek ja anda seakasvatusele tulevikku.
Aafrika sigade katk (SAK) on Eesti seakasvatust laastanud juba terve kümnendi. Seal, kus kord kostus sigade röhkimine, on jäänud tühjaks laudad ja mahajäetud hooned. Mõni tootja on suutnud end uuesti jalule aidata, kuid paljud ei julge enam karja taastada. Kui Eesti tarbija ostab täna sealiha, on üha suurem tõenäosus, et see on pärit välismaalt. Kodumaine osakaal on langenud ning sõltuvus impordist kasvab – ja see ei ole pelgalt majanduslik, vaid ka strateegiline risk.
Seotud lood
Ettevõtja Oleg Gross on kindel: valitsus tegi vea, tõstes koos teiste kaupadega ka toiduainete käibemaksu. Tema ärile toob edu aga see, et teeb majandusteooria ühele põhireeglile risti vastu.
Sigade Aafrika katk on pannud seakasvatajad ja kogu põllumajandussektori taas raskesse olukorda, sõnab Eesti Tõusigade Aretusühistu juht Anu Hellenurme seekordse Seakasvatuse konverentsi kõnes. See kriis ei ole vaid majanduslik, vaid ka sotsiaalne ja kultuuriline proovikivi, mis toob nähtavale küsimuse: kas Eesti riik mõistab põllumajandust ainult tootmise või ka kultuuri ja julgeoleku alusena?
Kodumaine seakasvatus peab püsima isegi kriisiolukorras, leiab lihatööstuse Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande. Vaatamata sigade Aafrika katku põhjustatud kahjudele jätkab ettevõte investeeringuid farmidesse, et hoida tarneahel töös ja vähendada sõltuvust importlihast.
Viljandi vallas asuvas Nurme seafarmis, mis kuulub Mati Tuvi juhitavale Saimre Seakasvatusele, tuvastati eile hilisõhtul sigade Aafrika katk. „See olukord on Eestis praegu käest ära!“ ütles Tuvi otsekoheselt.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele