Sivar Irval: killustunud juhtimine hoiab Eesti seakasvatust katku küüsis

Ettevõtja Oleg Gross on kindel: valitsus tegi vea, tõstes koos teiste kaupadega ka toiduainete käibemaksu. Tema ärile toob edu aga see, et teeb majandusteooria ühele põhireeglile risti vastu.

Sigade Aafrika katk on pannud seakasvatajad ja kogu põllumajandussektori taas raskesse olukorda, sõnab Eesti Tõusigade Aretusühistu juht Anu Hellenurme seekordse Seakasvatuse konverentsi kõnes. See kriis ei ole vaid majanduslik, vaid ka sotsiaalne ja kultuuriline proovikivi, mis toob nähtavale küsimuse: kas Eesti riik mõistab põllumajandust ainult tootmise või ka kultuuri ja julgeoleku alusena?

Kodumaine seakasvatus peab püsima isegi kriisiolukorras, leiab lihatööstuse Atria Eesti tegevjuht Meelis Laande. Vaatamata sigade Aafrika katku põhjustatud kahjudele jätkab ettevõte investeeringuid farmidesse, et hoida tarneahel töös ja vähendada sõltuvust importlihast.

Viljandi vallas asuvas Nurme seafarmis, mis kuulub Mati Tuvi juhitavale Saimre Seakasvatusele, tuvastati eile hilisõhtul sigade Aafrika katk. „See olukord on Eestis praegu käest ära!“ ütles Tuvi otsekoheselt.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.