- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- kalastaja.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- finantsuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kalastaja.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ettevõtjad lõikavad Venemaa lihakeelust kasu
Eesti ettevõtjad lõikavad Venemaa
lihakeelust kasu, sest eksporditavate elusloomade hinnad tõusevad, kuid
kodumaise vorsti tooraine odavneb.
Eestlased ekspordivad Venemaale peamiselt keelu alt välja jäävaid elusloomi, mille kilo hind tõuseb ligi ühe krooni võrra, kirjutas Ärileht. Sellepärast itsitab Eesti talumees president Vladimir Putini poolt uueks aastaks ähvardatud Euroopa liha sisseveo keelamise peale pihku ja loeb juba oodatavat vaheltkasu kokku.
“Mina teenin lisatulu kuni neli miljonit krooni, kui Venemaa keelu maksma paneb,” kinnitab seakasvatuse AS-i Ruixi Mõis omanik Väigo Pihlak Lääne-Virumaalt.
Eestis tegutseb kolm elussigu Venemaale vahendavat ettevõtet, kes üheskoos saadavad Leningradi oblastisse 10 000– 12 000 sajakilost looma igas kuus. Venelased maksavad eluslooma kilo eest 19,5 krooni, mis on 4–5 krooni kallim Eesti lihatööstuste pakutavast hinnast.
“Venemaa on suurim Euroopa toidu importija, mistõttu ta võib seda poliitilise hoovana kasutada,” ütles Rakvere Lihakombinaadi juht Olle Horm. “Kuid lõpuks peavad nad sööma ikkagi.”
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Põllumajandus- ja Toiduamet võttis 2023. aastal kokku 456 proovi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele