Viimastel kuudel on hinnatõusu kiirenemist
Eestis põhjustanud peamiselt väliskeskkonnast tulenevad mõjud. Ka aasta
viimastel kuudel peaks inflatsioon toiduainete ja nafta kõrgete
maailmaturuhindade tõttu jääma oktoobrikuu taseme lähedale.
Kuises arvestuses ulatus inflatsioon 1 protsendini, millest toiduained moodustasid 0,9 protsenti. Toidukaupade hinnatõusu taga on üha kasvav toiduainete tarbimine arenevates Aasia riikides ning ilmastikuoludest tingitud saagikuse vähenemine. Sel põhjusel võib toiduainete kallinemine jätkuda ka lähikuudel.
Piima- ja leivatooted kallinenud aastaga 23 protsenti. Samuti ei saa siinkohal välistada kaupluste juurdehindluse suurendamist, kuid selle mõju on viimastel kuudel tunduvalt väiksem maailmaturgudel toimuvast.
Inflatsioonikriteeriumi hindamise aluseks olev 12 kuu keskmine harmoneeritud tarbijahinnaindeks (THHI) tõusis rahandusministeeriumi hinnangul oktoobris 5,9 protsendini, mis ületab 3,3 protsendi võrra kolme madalaima inflatsiooniga EL liikmesriigi põhjal arvutatud inflatsioonikriteeriumi referentsväärtust.
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.