Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses

Taliviljade osakaal on viimastel aastatel jõudnud 70-80% lähedale. Samas paar viimast aastat on mõjutanud talirapsi külvamise otsuseid. Kui veel mõned aastad tagasi tundus, et suvirapsi päevad on loetud, siis nüüd on hakanud olukord muutuma. „Talirapsi kasvatajatel on olnud mõned keerulised aastad – nii külmakahjustused kui ka putukad on teinud põllumehed ettevaatlikumaks,“ nendib Toomsalu. Selle tulemusena on suvirapsi saagikus viimasel ajal olnud kohati isegi parem kui talirapsil, mis omakorda paneb põllumehi suvirapsi kasvupinda taas suurendama. Riskide maandamiseks on hea mõte osa planeeritud rapsi külvipinnast jätta suvirapsile.

Üks suurimaid probleeme rapsikasvatuses on kahjurid, kelle arvukus on aasta-aastalt suurenenud. Talirapsi ohustavad varre-peitkärsakas ja kõdra-peitkärsakas, hiilamardika kahjustuse aeg on talirapsil lühem. Suvirapsi kahjustab idulehtede faasis lisaks ka maakirp ja hiilamardikas teeb rohkem kahju kui talirapsile. Samas esineb suvirapsil peitkärsakate kahjusid mõnevõrra vähem. Seega ei saa enam kindlalt väita, et suvirapsil on talirapsist rohkem kahjureid.

Ühe olulise uuendusena rapsikasvatuses on esile kerkinud Basf-i Clearfield-tehnoloogia, mis sobib nii tali- kui ka suvirapsile. Eriti kasulikuks osutub see suvirapsi kasvatamisel, kus kuivade kevadilmade tõttu ei pruugi varasemalt pritsitavad mullatoimelised herbitsiidid eriti mõjuda. Uus tehnoloogia võimaldab pritsimist ajaliselt nihutada, vähendades seeläbi riske. Uue toimeaine tõttu on Clearfield herbitsiididel lai tõrjespekter, mis tagab ka ristõieliste ning kõrreliste umbrohtude tõhusa tõrje ühe pritsimisega.

Oluline on rõhutada, et see lahendus sobib ainult CL (Clearfield) tähisega rapsisortidele, kuid aretusvaldkonnas on tehtud kiireid edusamme ja Clearfield-hübriidid ei jää täna milleski tavahübriididele alla. Linas Agro tootevalikus on näiteks hiline ja saagikas Rapool-i hübriidsort Contra CL, mis on näidanud häid tulemusi ka Eesti oludes.

Keskkonnakaitse eesmärgil on viimase aja üheks keskseks teemaks taimekaitses puhvervööndid herbitsiidide kasutamisel, mis on toonud kaasa ulatuslikud arutelud põllumajandussektori ja ametkondade vahel. Hea uudis on, et Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) on lubanud kaasaegset pritsimistehnikat kasutades vähendada või kaotada osadel herbitsiididel vajaduse puhvervööndite järele. Näiteks ei pea Corteva herbitsiidi Starane 333 HL kasutamisel mittepõllumajanduslike alade piiril enam 10-meetrist puhvervööndit jätma, kui taimekaitsepritsil kasutatakse 90% triivi vähendavaid pihustiotsikuid. See teeb põldudel taimekaitse tööde tegemise lihtsamaks ja aitab täpsemalt täita põlluraamatut.

Uus märksõna põldude väetamisel on lämmastiku tõhustus. Toomsalu kiidab sordiaretajaid, kes töötavad selles suunas, et sordid kasutataks lämmastiku efektiivsemalt ja põldudel ei peaks nii palju väetist kasutama. „Lämmastiku tootmine on energiamahukas ning selle nutikamal kasutamisel säästame keskkonda ja väldime leostumisohtu. Samal teel on maailma suurim väetisetootja Yara, liikudes keskkonnasõbraliku majandamise poole ja otsides erinevaid lahendusi, panemata seejuures põllumehi raamidesse.”

Tugevat tööd selles vallas teeb ka Saksa seemnemüügi ettevõte Rapool, kelle poolt on Euroopas arendatud ja katsetatud lämmastikku tõhusamalt kasutavaid sorte. Toomsalu meenutab, et veel hiljuti olime idanaabrite väetisest sõltuvuses. „Sõna otseses mõttes toitsime naabrit, kes täna meile piiri tagant rusikat näitab,“ tõdeb ta. Seetõttu on oluline nüüdne suund: suurem sõltumatus ja kestlikum tootmine.

„Ka loomakasvatuses on tunda positiivset liikumist. Piima hind on paranenud, piima tootmisse panustatakse rohkem ning see omakorda suurendab huvi maisikasvatuse vastu. Eestis leidub piimatootjaid, kes on maisi külvipinda lausa kahekordistanud,” toob Toomsalu välja.

Maisi kasvatamisel on arengud olnud eriti märgatavad sordivalikus – tänased sordid jõuavad valmida sügisel enne põldude poriseks muutumist ja enne öökülmasid, tagades parema söödakvaliteedi ja tuues kaasa suurema piimatoodangu. Uusi tuuli on ka maisi taimekaitses: hiljuti uuendati tuntud Bayeri herbitsiidi Maister Power OD formulatsiooni, lisaks on valida veel mitme erineva lahenduse vahel. Linas Agro soovitab näiteks Syngenta herbitsiidi Elumis 105 OD, mis on laia toimespektriga ja soodsa hektarikuluga.

Kokkuvõttes võib Toomsalu sõnul öelda, et kevadised põllud näitavad tugevat talivilja, suviraps on tõusuteel, ning uuendused taimekaitses ja väetamises loovad aluse kestlikumale ning täpsemale põllumajandusele. Põllumajandus liigub edasi teadmiste, kohanemisvõime ja nutikate valikute toel.