Kartulikasvatuse uus reaalsus: resistentsus sunnib põllumehi strateegiat muutma

Seminari korraldas Nordisk Alkali koostöös Maaelu Teadmuskeskusega (METK). Nordisk Alkali tehnilise nõustaja ja turundusjuhi Ann Raukase sõnul oli huvi teema vastu suur ning päev andis selge sõnumi, et otsuseid tuleb teha faktipõhiselt ja kohalikku olukorda arvestades.

Üks keskseid teemasid oli kartuli-lehemädaniku resistentsuse kujunemine Euroopas ja selle mõju senistele taimekaitselahendustele. Seminari rahvusvaheline esineja, Certis Belchimi kartuli-lehemädaniku ekspert Lawrence Veryser andis ülevaate resistentsuse levikust ja sellega kaasnevatest riskidest. Praktiliste lahenduste poolelt keskendus Nordisk Alkali kartulikasvatuse spetsialist Peter Klemmensen sellele, kuidas vähendada infektsiooniriski ning milliseid põhimõtteid järgida fungitsiidide ja herbitsiidide kasutamisel.

Raukase sõnul on Baltikum lehemädaniku populatsioonide osas seni alauuritud piirkond. Lätis eelmisel aastal läbi viidud uuringud tuvastasid resistentseid populatsioone ka Eesti piiri lähedal. Näiteks täheldati populatsiooni resistentsust selliste toimeainete suhtes nagu Zorvec ja Revus. See on selge signaal, et ka Eestis on vajalik olukorra kaardistamine.

Sel aastal alustataksegi Eestis lehemädaniku proovide kogumist põldudelt, et saada ülevaade kohalikust populatsioonist ja selle tundlikkusest erinevate toime ainete suhtes. Seminaril oli näha, et huvi põldude olukorra teadasaamise vastu on suur. „Uuringu eesmärk on anda praktilised järeldused, millised lahendused konkreetsetes tingimustes ja sortidel kõige paremini toimivad,” lisab Raukas. „Eesmärk oli ka selgitada kasvatajatele, et vajame kõiki turul saadaolevaid erineva toimimisviisiga fungitsiide. Samas tuleb nende võimalikult pikaajalise kasutatavuse tagamiseks lisada fungitsiidid taimekaitseplaani teadlikult ja läbimõeldult.”

Fungitsiidide kasutamisel jäi kõlama mitu olulist põhimõtet. Madala riskiga perioodil ei tohiks sama toimeainet kasutada kaks korda järjest, et vähendada resistentsuse kujunemise survet. Kõrge riskiga perioodil on soovitatav kasutada paagisegus kahte erinevat toimeainet ning pritsida ennetavalt, kuid ka sel juhul tuleb vältida järjestikuseid sama lahenduse kasutuskordi. Sama oluline on korrektne pritsimistehnika – tähelepanu tuleb pöörata katvusele, põlluäärtele ning ühtlasele töötlemisele. Samuti mängib rolli piisav külvikorra vahe. Tähtis on teada toodete tugevust ja kus täpselt on neid kõige otstarbekam kasutada. Näiteks Shirlan 500 SC sobib pigem hooaja keskele või lõppu oma hea mugulate kaitse tõttu ning Ranman Top on suuteline taime kaitsma nii hooaja alguses, keskel kui ka lõpus.

Herbitsiidide osas tõdeti, et mitmed varasemaid tärkamisjärgseid lahendusi nagu Mistral ei ole enam saadaval ning see nõuab kasvatajalt senisest täpsemat planeerimist. On mitmeid tärkamiseelseid lahendusi, ent enamus toodete puhul tuleks neid kasutada pärast mugulate mahapanekut, kuid mitte hiljem kui 5-7 päeva enne kartuli tärkamist. Alternatiivi pakuvad pikema kasutusvõimalusega mullaherbitsiidid, nagu Proman ja Roxy EC, kuna nende efektiivsus on parim vahetult enne tärkamist kasutamisel. Mullaherbitsiidiga koos on võimalik kasutada ka kontaktset, kõrvetava toimega toodet Mizuki, aga selle toote puhul on samuti tõhusus suurim vahetult enne tärkamist.

Mullaherbitsiidide toimimiseks on oluline, et vaod haritakse üles kohe pärast kartuli mahapanekut. Vaheltharimiste osas on erinevad Nordisk Alkali ja Certis Belchimi katsed näidanud, et see aeglustab juurestiku häirimise tõttu taimede kasvu ning tasub arvestada mõningase saagikaoga.

Raukase sõnul oli ei saa paraku kartulikasvatuses enam loota üksnes varasematele praktikatele. „Peame oma otsused siduma tegeliku olukorraga põllul, jälgima resistentsuse kujunemist ning kasutama toimeaineid vastutustundlikult. Ainult nii suudame säilitada olemasolevate lahenduste efektiivsuse ja tagada stabiilse saagi ka tulevikus.”

Taimede tõhusale kasvatusele ja taimekaitseprobleemide lahendamisele orienteeritud Nordisk Alkali kuulub alates 2008. aastast rahvusvahelise kontserni Certis Belchim. Ettevõttel on kohalikud esindajad Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Norras, Taanis ja ettevõtte peakontor asub Rootsis.