“Mis sina, linnatibi, nendest asjadest tead.” Kerli Ats murdis eelarvamused ja kujundab nüüd Eesti põllumajandust
Lapsepõlves kaunite kunstidega tegelenud Kerli Ats ei osanud uneski näha, et ühel päeval saab temast Põllumajandus-Kaubanduskoja juht. Viimased üheksa aastat on ta aga põllupidajate hingeellu sedavõrd sisse sukeldunud, et mõnes teises sektoris end enam ette ei kujutagi.
Loe AI kokkuvõtet
“Minu sattumine põllumajandusse on tõesti väga juhuslik,” märgib Ats, kelle pere polnud kunagi põldu pidanud ja kes pole isegi Maaülikoolis käinud, nagu selles vallas kombeks.
“Üks minu kursusekaaslane EBSist töötas toona maaeluministeeriumi nõunikuna ja ta rääkis meile küll piimandusest, küll põllupidamisest,” meenutab Ats esimest kokkupuudet, mis temas põllumajanduspisiku äratas. “Ja siis ma võtsin tal nööbist kinni üks hetk, sest minu isa oli just soetanud endale maakoha. Arutasin, mis seal oleks võimalik toredat teha.”
Elumuutev hetk jõudis kätte 2015. aasta suvel, kui toimus esimest korda avatud talude päev. “Käisin ühes lihaveisefarmis ja mulle väga meeldis seal. Ja 2018 olid mul juba enda loomad. Crazy, aga nii oli.”
Seotud lood
Kohalik poliitika peab looma ettevõtjatele ja elanikele stabiilsust ja kindlustunnet, kirjutab põllumajandus-kaubanduskoja juht Kerli Ats.
„2024. aasta pani Eesti põllumajandustootjad väga keerulisse olukorda,“ märkis Äripäeva põllumajanduse konkurentsiraportit kommenteerinud Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Kerli Ats. Ilmastikukõikumised, bürokraatiakoormus ja madal väärindamise tase on tema hinnangul kujunenud suureks väljakutseks, millele 2025. aastal lisandub sigade Aafrika katkust tingitud seakasvatuse kriis.
Eelmisel nädalal sõlmitud Euroopa Liidu ja Mercosuri kaubanduslepe võib avada uusi turge ja võimalusi, kuid tõstatab samas olulisi küsimusi, eriti tundlikes sektorites nagu põllumajandus, kirjutab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esinaine Kerli Ats.
Järjest keerukamaks muutuvad nõuded, dubleerivad aruandlused ja killustunud toetusskeemid on üha tõsisemaks takistuseks Eesti põllumajandusele ja toidutootmise järjepidevusele. Kui iga tootja peab lisaks oma igapäevase tegevuse, tootmise, kõrval olema ka oma ettevõttes täiskohaga jurist, konsultant ja andmesisestaja, on midagi valesti.
Stabiilne piimatootmine eeldab, et tehnika töötab katkestusteta. Kui aga lüpsi-, söötmis- või sõnnikueemaldusrobot seisab, peatub paraku ka tootmine. Seetõttu on hoolduse, nõustamise ja kiire tehnilise toe roll suurem kui kunagi varem.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele