Järjest keerukamaks muutuvad nõuded, dubleerivad aruandlused ja killustunud toetusskeemid on üha tõsisemaks takistuseks Eesti põllumajandusele ja toidutootmise järjepidevusele. Kui iga tootja peab lisaks oma igapäevase tegevuse, tootmise, kõrval olema ka oma ettevõttes täiskohaga jurist, konsultant ja andmesisestaja, on midagi valesti.

- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine Kerli Ats.
- Foto: Kroot Tarkmeel Photography
Euroopa Komisjon ja Eesti Vabariigi Valitsus on viimastel kuudel kinnitanud, et halduskoormuse vähendamine on prioriteet. See tähendab, et meil on tekkinud aken, kus bürokraatia tegeliku mõju esiletoomise saab loodetavasti viia ka potentsiaalsete muutusteni. Kuid selleks, et muutused oleksid sisulised, peavad otsustajad olema valmis kuulma ilma vastu argumenteerimata otsest praktikute tagasisidet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Katse kolme erineva püsikülvikuga
Maaressurss on piiratud ning loomakasvatajad otsivad pidevalt võimalusi põllumajandusliku maa efektiivsemaks kasutamiseks. Aastal 2025 oli Eestis 273 848 ha püsirohumaid, mis valdavalt on sööda tootmise eesmärgil alakasutatud. Silo saagi suurendamiseks püsirohumaadelt on üheks võimaluseks külvata sinna juurde kultuurtaimede seemneid.