Segadus maailmaturgudel nõuab Baltikumi põllumeestelt otsustavust
Maailma kaubandus ei ole näinud taolist kaost kaua aega. Nö “tollimaksusõda” lõhub märkimisväärselt maailmamajandust ja võib negatiivselt mõjutada teraviljaturgu. Mida tekkinud segadus tähendab meie regiooni põllumehele, ja mida peab silmas pidama?
Kas ajalugu kordub?
Praegu on suurim lõhe Washingtoni ja Pekingi vahel. Midagi sarnast nägime 2018. aasta suvel, kui toonane USA president Donald Trump kehtestas esimese ametiaja jooksul 25% tollimaksu teatud Hiina kaupadele. Tol ajal oli Hiina tugevalt sõltuv kaubandusest USA-ga – umbes viiendik Hiina ekspordist suundus USA-sse. Negatiivsed mõjud ulatusid ka põllumajandustoodete kaubandusse.
Kui Hiina soja- ja maisiostud USA-st langesid, langesid ka hinnad, tuues kaasa põllumajandustoodete kaubanduse rekordmadala taseme. Kaubandussõda kestis umbes poolteist aastat ning lõppes kokkuleppega, mille kohaselt Hiina lubas osta rohkem USA põllumajandustooteid. Pingeid leevendades taastusid nii kaubandus kui ka põllumajandustoodete hinnad varasemale tasemele. Kuid lõpuks ei täitnud Hiina oma lepingulisi kohustusi.
Aga tuleme nüüd aastasse 2025. Olukord on mõnevõrra teistsugune. Esiteks on uue USA administratsiooni kaubanduspoliitika äärmiselt kaootiline ja vastuoluline. USA kehtestatud tollimaksude üldine tase on märgatavalt kõrgem – viimati olid sellised määrad enne Teist maailmasõda. Hiina on samal ajal muutunud iseseisvamaks ja paremini valmis vastasseisu jätkama. See kõik võib kesta kauem ja avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju.
USA kaotab haaret teraviljaturgudel
USA on jätkuvalt oluline toorainete – eriti energia – tarnija, kuid põllumajandustoodete osas on tema turuosa vähenemas. Brasiilia ja Argentiina kahandavad USA domineerimist maisi- ja sojakaubanduses, samas kui Venemaa kasvav kohalolek muudab nisu turge.
Praegu müüb USA peamiselt naaberriikidele nagu Mehhiko ning Aasia riikidele nagu Jaapan, Filipiinid ja Lõuna-Korea – partnerid, kes ei soovi olukorda destabiliseerida, kuna alternatiivsed tarnijad oleksid kulukamad. Seega, iroonilisel kombel, pole USA teraviljaekspordi otsene kahju isegi kõrgete tollimaksude tingimustes nii suur kui võiks eeldada.
Suured nisuostjad seisavad silmitsi väljakutsetega
Põllumajanduslike toorainete kaubandus võib ülemaailmse majandusolukorra halvenedes eriti tugevalt kannatada. Uue USA administratsiooni otsused on purustanud lootused inflatsiooni ohjamisele ja ülemaailmse kasvutsükli jätkumisele intressimäärade langetamise kaudu.
Ajalugu näitab, et arenevad riigid – ühtlasi suurimad põllumajandustoodete importijad – kannatavad üleilmse majanduskasvu aeglustumise ajal kõige rohkem. Olulisimad kaubateed põllumajandustoodetele kulgevad põhjapoolkeralt Aafrikasse ja Aasiasse, kus elab enamik maailma elanikkonnast.
Hüppeline inflatsioon on raputanud suuri teraviljaostjaid nagu Türgi ja Egiptus. Näiteks Egiptuses kukkus ostujõud 30% inflatsiooni ja vabalanguses valuuta tõttu. Valitsus üritab hoida nisutarneid stabiilsena, samal ajal vähendades leivatoetusi ja muutes isegi retsepte – asendades kallist nisujahu odavama maisi- või sorgo seguga. Jah, majandusraskused määravad nüüd, millist leiba egiptlased söövad.
Türgi, teine oluline nisuostja, seisab silmitsi sarnaste raskustega. Nisutarne on langenud 2024. aastal 40% võrra, 6 miljoni tonnini. Kõrge inflatsioon (mis ulatus mullu 70%-ni) ja Türgi liiri nõrgenemine USA dollari suhtes on oluliselt vähendanud riigi suutlikkust põllumajandustooteid importida. Türgi valitsus peatas isegi osaliselt nisuimpordi juunist oktoobrini 2024.
Samal ajal tekitab valuutaturgude kaos segadust ka Euroopas, mis on üks peamisi põllumajandustoodete eksportijaid. Finantsturgude paanika ja usalduse puudumine USA majanduse vastu on viinud dollari olulise odavnemiseni. Kuna enamik maailma toorainekaubandusest toimub USA dollarites, on selle kursilangus andnud eelise konkurentidele nagu Venemaa ja teatud määral Ladina-Ameerika riigid.
Kuidas vältida hindade fikseerimise hetke maha magamist? Uue saagi prognoosid
Põllumajandushindade surve tõenäoliselt jätkub, sundides üha rohkem tähelepanu pöörama ilmaprognoosidele. Kuna seni pole suuremaid ilmastikutingimuste probleeme ette näha, viitavad varajased prognoosid, et Euroopa nisusaak võib olla 14 miljonit tonni suurem kui mullu.
Hetkel kuum
Sarnaseid trende võib oodata ka Musta mere piirkonnas ja Venemaal. Siiski näitab kogemus, et kevade lõpp ja suve algus on väga tundlik periood ning igasugune spekulatsioon tegelike või oletatavate ilmastikuprobleemide kohta võib põhjustada toorainehindade tugevaid kõikumisi.
Näiteks eelmisel aastal oli Venemaal kevadel sademeid vähe ja prognoositi, et nisusaak võib väheneda kolmandiku võrra. Pärast selliseid prognoose tõusis nisu hind börsil jõuliselt 270 euroni tonni kohta, enne kui naasis ajalooliselt tavapärasele tasemele 210 euro juurde.
Kõik see näitab, kui oluline on Balti riikide põllumeestel praegu turuolukorral hoolikalt silma peal hoida ning fikseerida oma tulevase saagi hinnad vähemalt osaliselt. Tõenäoliselt on mõistlik seda teha mitmel korral, et maandada hinnakõikumise riske.
Seotud lood
Põllumajandussektor seisab silmitsi mitmete tõsiste väljakutsetega. Tarbimise vähenemine nii kohalikul kui ka globaalsel turul, samuti turu volatiilsus ja ebastabiilsus ei loo kindlustunnet põllumajandustootjate seas, kommenteerib turu olukorda Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel.
6. jaanuarist alustab Eigo Siimu tegevjuhina Scandagra Eesti AS-is, mis on üks juhtivaid põllumajandustoodete ja -teenuste pakkujaid Eestis.
Scandagra Eesti agronoom-nõustaja Kaarel Kallion teeb sissejuhatuse uude taimekasvatushooaega, jagab esimesi tähelepanekuid ning annab soovitusi, mida põllutöödel silmas pidada.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele