4. aprill 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laheotsa peremees: naine imestas, et nii odavalt müüsin

Laheotsa talu omanik Johannes Valk leidis, et aeg äride müügiks oli küps, samas idaneb ta peas juba uus äriplaan. Valgu naine pidas talu müügihinda liialt madalaks.

„Ilus asju sai ju valmis. Teatud liik inimesi tahab kogu aeg midagi edasi ehitada ning kui asja enam ei saa paremaks teha, siis nad kaotavad igasuguse huvi. Need on ehitajad. Teiseks, sain 63 täis, mis tähendab meestele pensioniiga. Kolmandaks, oma pereliikmete seas ei olnud jätkata soovijaid,” loetles Valk põhjuseid, miks ta oma ärid müüs.

Pikas perspektiivis on olukord Eesti põllumajanduses ebasoodsam kui mujal Euroopas, lisas põllumees veel ühe põhjuse. Rohkem puhata ja vähem tööd teha, ütles ta tulevikuplaanide kohta.

Valgu sõnul on ta rõõmus, et asi seisma ei jäänud ja ta leidis inimesed, kes tootmist edasi arendavad.

„No millal seda enne olnud, et müüja jääb hinnaga rahule! Abikaasa ütles, et kuidas see nii on, et me müüme umbes poole hinnaga sellest, mida me peaksime saama. Mõtle, kui palju me oleme sinna sisse pannud! Selle peale ütlesin, et me paneme muudkui järjest sisse ja mida rohkem sisse paneme, ikka saame kõigest vaid pool. Seetõttu tuleb just kiiresti ära müüa. Ka esilagu taotletud hinda pidas abikaasa liiga odavaks. Saime algsest hinnast 30% vähem,” kommenteeris Valk tootmistalu eest saadud raha.

100% Väino Villersile kuuluv OÜ Riitsinus ostis Johannes Valgule kuuluvad Laheotsa talu tervikvara ning juurviljaüksusega seotud erinevad osaühingud: Laheotsa Kaubanduse OÜ, Laheotsa Aiand OÜ, Laheotsa Töötlemine OÜ, Lahe Lill OÜ, Lahe Roos OÜ ja Lahe Põllu OÜ. Juurvilja kasvatamise üksus läks müüki tervikvarana - maad, hooned, masinad. Ka tööjõud läks kaasa.

Valgu sõnul jäi roosikasvatus tema abikaasale, kes majandab seda edasi. Valgu perre jääb ka Lahe Roosi kaubamärk. Valk ise kavatseb jätkata väärispuude ja heinaseemne kasvatusega.

„Üritan rahapuid kasvatada. Nimelt Eesti ainukest väärispuud karjala ehk maarjakaske. Tahan ühe väga suure istanduse rajada, 50 hektarit. Neid puid ma küll valminuna ei näe, aga kasvaval metsal on igal hetkel oma väärtus. Need jäävad tulevastele põlvedele, samas on ka endal võimalik selle tagatisena pangalaenu võtta. Sellel metsal kasvab väärtus iga aastaga,” ütles Valk.

Hetkel muid plaane, kuhu äride müügist saadud raha investeerida, Valgul tema enda sõnul otseselt pole. Kuna müüdud ettevõtted pere valduses, jaguneb saadud raha ka pereliikmete vahel. „See on nö Johannes Valgu sündroom, et rohkem toetusi (põllumajandustoetusi - toim.) saada,” selgitas Valk tütarettevõtete suurt arvu.

Laheotsa talu endise peremehe sõnul olid müüdavad ärid heas seisus. „Usun, et põllumajanduse üldises olukorras olid need heas seisus. Rekonstrueerisime tootmishooneid. Tegime ka maaparandust euroliidu rahadega. Maad on kompaktselt koos. Müüki läks 320 hektarit ja riigi poolt kasutusvaldusse antud maad oli 350 ha,” kirjeldas ta tehingu asjaolusid.

Üldiselt olid need kasumlikud ettevõtted, kommenteeris Valk. „Grupi käive kokku oli viimased kolm aastat umbes 45 miljonit krooni. Rooside müük tõid sellest umbes 17 miljonit krooni, ülejäänud oli juurvilja pool. Üle-eelmisel ja eelmisel aastal vähenes kasum oluliselt. Ka see tegi mind murelikuks,” rääkis ta majandusnäitajatest.

Valgu sõnul oli kasumi vähenemisel mitmeid põhjuseid. „Meil on ka arvestusmetoodika vale olnud. Oleme teinud investeeringuid, mis oleksid pidanud minema põhivara maksumuse suurendamisse. Väiksemad ostud, mis oleksid pidanud eurotoetuste alla minema, on läinud enda kuludesse. Oleme palju investeerinud. Vast läheb uuel omanikul paremini. Uus omanik näiteks imestas, miks me inimestele nii palju palka maksame. Meil oli seitse inimest, keda uus omanik sai koondada. Meie töötajad kosusid ka väliselt päris kiiresti, viimase väljapigistamist ei olnud,” rääkis Valk.

Ka müügikäive vähenes Laheotsa talul viimastel aastatel. Seda põhjustas maaparandussüsteemide rekonstrueerimisest tulenenud külvipinna vähenemine. Järgmisel aastal on uuel omanikul võimalus toodangut laieneda, lisas Valk.

OÜ Riitsinus on Eesti suurim kartulikasvataja ning üks suurimaid köögiviljakasvatajaid ning töötlejaid. Seni turustas Riitsinus oma toodangut Villeri Köögiviljade kaubamärgi all. Nüüdsest lisandub sellele hästituntud Laheotsa kaubamärk.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960