Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) rajas Lahemaale ebapärlikarpide kasvatusjaama. See võimaldab RMK Põlula kalakasvatustalitusel varasemast tõhusamalt aidata kaasa ebapärlikarbi populatsiooni taastamisele.
RMK Põlula kalakasvatustalituse juht Kunnar Klaas, ebapärlikarbi spetsialist Katrin Kaldma, ebapärlikarbiuurija Aune Veersalu ja Tšehhi ebapärlikarbispetsialist Ondřej Spisar kasvatusjaama avamisel.
Foto: Kaisa Esko/RMK
RMK Põlula kalakasvatustalitus alustas ebapärlikarbi kasvatamist juba 2020. aastal, kuid seni olid võimalused selleks piiratud.
RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.
Põlula kalakasvatuskeskus tähistas 30. sünnipäeva konverentsiga, kus võeti kokku senine tegevus ja tutvustati tulevikuplaane. Algselt lõhevarude taastamiseks loodud kalakasvatuskeskus tegeleb nüüdseks lisaks veel tuura ja siia noorjärkude kasvatamise ja asustamisega, üha olulisemaks tõuseb hävimisohus ebapärlikarbi populatsiooni taastamistöö.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.