RMK Põlula kalakasvatuskeskus asustas aprillis-mais kokku 739 000 noorkala ja kalavastset. Tugevat turgutust said siiapopulatsioonid ja Eesti lõhejõed.

- Lõhede asustamine Pärnu jõkke.
- Foto: Kristi Kool
RMK Põlula kalakasvatuskeskuse nõunik Ene Saadre ütles, et arvuliselt kõige rohkem asustati äsjakoorunud siiavastseid, kelle isendikaal on umbes 10 milligrammi. „Siiavastsed viidi samadesse piirkondadesse, kust on pärit nende paljundamiseks võetud mari ja niisk. Seekord said täiendust Peipsi järve, Pärnu jõe ja Väinamere siiavarud,“ kinnitas kalakasvatusnõunik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põlula kalakasvatuskeskus tähistas 30. sünnipäeva konverentsiga, kus võeti kokku senine tegevus ja tutvustati tulevikuplaane. Algselt lõhevarude taastamiseks loodud kalakasvatuskeskus tegeleb nüüdseks lisaks veel tuura ja siia noorjärkude kasvatamise ja asustamisega, üha olulisemaks tõuseb hävimisohus ebapärlikarbi populatsiooni taastamistöö.
RMK Põlula kalakasvandus lasi sel kevadel veekogudesse kokku veidi enam kui 653 000 noorkala ja kalavastset. Täiendust said nii lõhe-, siia- kui ka tuuravarud.
Eesti vetes eelmise sajandi lõpuks hävinud iidne kalaliik – tuur – sai täiendust, sest Narva jõkke asustati eile ligi tuhat noorkala. Esimesed märgistatud Läänemere tuurad lasti Eestis loodusesse 2013. aastal ja uuringud on kinnitanud, et kalad on kenasti kosunud ja kaugele rännanud.
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.