• 09.09.08, 18:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Heleniuse Trigon tegi viiekümnekordse kasumikasvu

Soome-Rootsi investor Joakim Heleniuse suurosalusega põllumajandusfirma Trigon Agri kasvatas esimesel poolaastal kasumit üle viie korra 4,5 miljoni euroni.
Esimene poolaasta tähendas Trigon Agri jaoks märkimisväärset arengut. Grupp jätkas aktiivse laienemise strateegiat. 2006. aasta mais loodud Trigon Agri esimese poolaasta käive oli 5,8 miljonit eurot (mullu sama periood 1,1 mln eurot) ja kasum 4,5 miljonit eurot, mis tähendab mulluse 85 000 eurose kahjumiga võrreldes üle viiekümne korra kasumi kasvu.
Trigoni Capitali juhatuse esimees Ülo Adamsoni sõnul on hoogsa kasumikasvu taga kaks põhjust: ettevõte on laiendanud külvi- ja koristuspindu ja kasutuses olevad pinnad annavad head saaki. Need tegurid mõjutavad kasumit ja järgnevatel aastatel.
„Müügikasvu taga on see, et saame saaki üle 65 000 ha maalt. Uus maa ei too esimesel aastal suurt kasumit. Kasumi kasvu taga see, et arvestatav osa maast on teist aastat kasutusel, mis tähendab, et kulud hektari kohta on samad, aga tulud oluliselt suuremad, sest teraviljatootlikkus suurem,” rääkis Adamson.
Praegu on pooleli viljakoristus 69 000 hektaril. Kokku on grupil kontroll 144 000 hektari maa üle, millest ligi 140 000 hektarit on Ukrainas ja Venemaal ja mida kasutatakse teravilja kasvatamiseks, ülejäänud maa asub Peterburi lähistel ja Eestis ning kasutatakse piimatootmise jaoks. Trigonil on praegu neli põhilist tootmiskohta nelja suurema linna juures: Ukrainas Kirovogradi ja Harkovi lähistel ning Venemaal Samara ja Penza lähedal. Praegu üle 90% ettevõtte ärist seotud just nende kohtadega.
Trigon Agri strateegias on oluline element omandada maad, mis ei ole jäetud jõude seisma ehk siis maad, mida on pidevalt haritud. Harimata maa tähendab kuni kahte aastat eeltööd ja lisakulusid, mida grupp on proovinud vältida.
Trigon on eesmärgiks seadnud 2009. aastal 200 000 hektari suuruse põllumajandusmaa harimise. Adamsoni sõnul ei saa nad Ukrainas seaduste tõttu maad osta, küll aga pikaks ajaks rentida. Venemaal on aga eesmärgiks seatud maa ostmise läbi kohalike tütarettevõtete.
Lisaks teravilja kasvatamisele paneb Trigon Ukrainas rõhku ka teravilja hoiustamisele ja edasimüümisele. Trigon on asutas ühisettevõtte Ukraina ettevõtte Ramburs Groupiga. Suured hoiustamishooned annavad Trigonile võimaluse osta kokku ka väiksemate tootjate teravilja ja seda siis koos enda teraviljaga edasi müüa. „See muudab meid ka rahvusvahelistel turgudel huvitavaks,” nentis Adamson.
Piimatootmise osakaal Trigoni tegemistes liigub pigem kahanemise teed. Praegu on piimatootmise osakaal selle aasta kasumis alla 20%, aga see märgatavalt langemas. Järgmise aasta lõpul on see tõenäoliselt alla 5% ja sealt edasi võib see osa langeda alla 5% ning sõltuvalt piimahindest võib isegi nulli ligi langeda.
Kasumikasv 25kordseks
Adamson prognoosib Trigon Agrile tugevat kasumikasvu ka järgnevateks aastateks, kui jätkatakse laienemise suunal. „Võimalus on teenida 400-500 eurot operatiivset kasumit enne amortisatsiooni iga hektari kohta ehk EBITDA. 2011. aastaks võiks EBITDA 20-25kordistuda ehk jõuda ligi 80-100 miljoni euroni,” rääkis Adamson kasumi kasvatamise pikemast perspektiivist. EBITDA sellisele kasvamisele annab võimaluse pindala laienemise ja tootlikkuse kasv.
Puhaskasvu puhul oleks kasvu suurusjärk umbes sama, aga lõplikku kasuminumbrit mõjutavad ettevõtte kapitalistruktuur, mis sõltub omanike otsustest.
Siiani Trigon Agri suuri laene pole võtnud. Omanikud on igal aastal uut raha kaasanud: 2006. aastal 20 miljonit eurot, 2007. aastal 50 miljonit eurot ja sel aastal 105 miljonit euro läbi täiendavate emissioonide. Järgnevatel aastatel kaalub Trigon pankadelt laenu võtta.
Suured ettevõtted neelavad väiksemad
Adamsoni sõnul on Ukrainas ja Venemaal praegu hea võimalus just suurematel põllumajandusettevõtetel, sest kohalikel põllumeestel pole ligipääsu kapitalile, et osta häid seemneid, väetist, tehnikat jms. „Läheb hästi neil, kel võimalik saada kapitaliinvesteeringuid, et oma tootmist ümber struktureerida. Suurematel on võimalus veel rohkem kasvada,” nentis Adamson. Näiteks väikestel ettevõtetel, mis opereerivad 1000-1500 hektari teraviljaga Venemaal hästi ei lähe, paljud neist lõpetavad oma tegevuse. Sama on toimumas Ukrainas.
Sealsetel turgudel toimub väga kiire konsolideerumine, väiksemaid ettevõtted koonduvad või ostetakse neid kokku suuremate poolt. Adamson tõi välja organisatsiooni ümberstruktureerimise vajaduse, et tekiksid suuremad tootmisüksused ehk ühtne allüksus, mis omakorda kombineeritakse tootmisüksuste komplektiks. Et maahulk oleks vähemalt 50 000 ha, millel on üks juhtimisstruktuur ja üks juhatus. „See on ainuke viis kasumlikkust parandada,” märkis ettevõtja.
Adamsoni tõi välja, et enamik põllumaid, mis nad ostnud on, pole ligi 5 aastat väetatud, ainult kasutatud on orgaanilist väetist ja seemet põllule külvatud. Negatiivne külg on see, et maast on võetud välja kõik toitained, mis vajalikud taimedele. „Kui me hakkame maad korralikult väetama, tähendab see suuri muutusi tootlikkuses, mis mõjutab omakorda kasuminumbreid. Kolm aastat võtab aega, et mulda rikastada,” märkis Adamson.
Aktsionärid kõhklevad
„See on miljoni dollari küsimus. Ennustada on väga-väga raske,” kommenteeris Adamson teravilja hindade võimalikku käitumist maailmaturul. „Hinnad ei tõuse enam nii agressiivselt selle aasta lõpuni. Samas 5-10 aasta perspektiivis oleme kindlasti tõusvate hindade keskkonnas, ka toiduhinnad on kasvamas. Usun, et teravilja tarbimine on kiiremini kasvamas, kui tootmine järele tulnud. Suund on kindlasti ülespoole,” oli Adamson optimistlik. Samas märkis ta, et tegu on tsüklilise äriga, pealegi turg ei sõltu ainult tarbijatest ja tootjatest, vaid tähtsat rolli mängivad ka finantsfondid ja -organisatsioonid. „Derivatiivindinstrumentidesse investeerivad fondid võivad väga palju mõjutada seda, mis toimub teraviljahindadega,” selgitas Adamson spekuleerimise mõju finantsturgudel.
Trigoni aktsia Rootsi börsil headele tulemuste peale lakke ei tõusnud. Kauplemine oli mõnevõrra aktiivsem, kuid hinda see ei tõstnud. „Operatiivselt oleme teinud, mis lubatud. Negatiivse tooni annab kindlasti see, et esimese kvartalis toimus teraviljahindades korrektsioon allapoole. Turul on ebakindlust, lisaks veel poliitiline situatsioon Venemaal ja Gruusias, mis on aktsia riskimäära suurendanud,” tõi Adamson välja tegureid, mis aktsia hinnatõusu pärsivad. Samas enamik analüütikutest on Adamsoni sõnul andnud Trigonile tugeva ostusoovituse. „Kunagi kajastub meie hea töö ka aktsiahinnas, aga hetkel ei oska öelda, millal see võiks juhtuda,” märkis Adamson.
Muude riikide poole Trigon vaadanud pole. Kuna ettevõtte on tugevas laienemisfaasis, siis tegutsetakse neil turgudel, kui laienemisperiood on läbi hakatakse ringi vaatama ka muude mustamullavööndi riikide poole, Rumeenia jms. „See tähendaks fookuse kadumist. Järgmise 12 kuu jooksul me teisi riike ei vaata,” ütles ta.
Vaatamata headele tulemsutele paari aasta jooksul Trigon dividende ei kavatse maksta ja kasum investeeritakse edasi ettevõtte laiendamisse.
Trigon Agri aktsia on aasta algusest langenud 56%, praegu maksab aktsia vaid 0,87 euro senti. Ettevõtte turuväärtus on 113 miljonit eurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 09.09.24, 17:50
Ekspert: kõrreliste umbrohtudega tuleb tegeleda juba sügisel, muidu läheb olukord käest
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele