PRIA teatel laekus neile 30
investeeringutaotlust bioenergia tootmiseks. Bioenergia toetust jagatakse
esmakordselt ning seekord saavad raha kõik abikõlbulikuks tunnistatud
põllumehed.
Eelarves on bioenergia tootmise toetusteks 69,6 miljonit krooni, kuid abitaotlusi laekus vaid ligi 45 miljonile kroonile. Seega saavad raha kõik abikõlbulikuks tunnistatud projektid, avaldas PRIA täna. Amet kontrollib taotlusi kuni 90 tööpäeva ning teeb rahastamisotsused teatavaks enne jaanuari lõppu.
Bioenergia toetus peab põllumeestel aitama biomassi ja -gaasi oma majapidamises kasutatavaks soojuseks, elektriks või mootorikütuseks töödelda. Seejuures tuleb investeerimisabi küsinud põllumeestel 40-60% projekti maksumusest ise välja käia.
Bioenergia toetuse taotlusi laekus 11 maakonnast. Kõige rohkem tahtsid abi Lääne-Virumaa ning Põlvamaa põllumajandustootjad, kummastki piirkonnast tuli neli taotlust. Taotlejate hulgas on nii talupidajaid kui suurettevõtteid ning soovitud summad ulatuvad mõnest tuhandest kroonist 4,69 miljonini, avaldas PRIA.
Artikkel jätkub pärast reklaami
PRIA maaelu investeeringutoetuste büroo juhataja Sigmar Suu sõnul küsiti toetust nii biogaasimootoriga elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamiseks, suurlauda biogaasikääriti, -mahuti ja –puhasti ostuks kui ka puiduhakke- ja põhupressimisseadmete ning katelde soetamiseks, ladude, kuivatite ning katlamajade ehitamiseks. Laekus ka äriplaane energiavõsa rajamiseks ja töötlemiseks.
Maksimaalselt võib üks taotleja saada kuni 4,69 miljonit krooni bioenergia toetust. Maksimummääras soovib praegu raha saada vaid üks põllumajandustootja, kes tahab omale soetada biomassipurustid ja briketipressi, osta katla ja kuivatiboksid ning paigaldada nende elektri- ja automaatikasüsteemid.
Bioenergia toetust rahastab 75% ulatuses Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ning 25% ulatuses Eesti riik.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.