24. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Paraku loobuvad, eriti just väikesed metsaomanikud oma metsade majandamisest, sest metsamajandus on täna suisa kahjulik,“ tõdes Eelmaa. „Puiduvarumise tase ei toida täna puidusektorit ja erametsaomanikku ei toida juba ammu.“

Eelmaa tõi välja mitu abinõu, kuidas puitu rohkem turule tuua. Kõigepealt peab metsaomanikul olema üldse soov puitu turule tuua. „Tulumaksu leevendamine on raiemahu suurendamise olulisim eeldus,“ lausus Eelmaa ja tõi näiteks Läti, kus puidu müümisel kehtib eraisikule tulumaksuvabastus. „Eestil pole tulevikku, kui jätkame kõrget maksustamist.“

Teise olulise abinõuna tõi Eelmaa ühistulise tegevuse. „Koos saab turule tuua ka väikemetsaomanike väikeseid puidukoguseid,“ põhjendas Eelmaa ja lisas, et ideaalis peaksid tulevikus tegutsema tulundusühistud, kus 200-400 liikmele kuulub kokku umbes 10 000 hektarit metsamaad, ja mille kontoris töötab kaks inimest.

Eelmaa puudutas oma ettekandes põgusalt ka keskkonnateemat ja väitis, et keskkonnakaitse on luksuskaup. „Keskkond ise ei ole luksuskaup, aga keskkonna kaitsmine on luksus, mida saavad endale lubada vaid need metsaomanikud, kellel on piisavalt suured sissetulekud,“ sõnas Eelmaa.

Eesti Erametsaliidu liikmeiks on täna 40 organisatsiooni, mis koondavad 2000 erametsaomanikku ja omanike valduses on 150 000 hektarit metsamaad.

Eelmaa kinnitusel on selle aasta märtsis asutatud Metsa hoiu-laenuühistu ehk metsaomanike oma pank kenasti toimima hakanud. „Saab avada kontosid, hoiustada raha ja on olemas ka juba mitmed laenutooted,“ lisas Eelmaa.