Põllumehed: kaupmeeste kasum sünnib meie arvelt

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teatas möödunud nädalal, et toidukaupade hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluste vähenedes, kuna põllumehed saavad üha väiksema osa tarbijatelt toidu eest küsitavast hinnast.

Kaupmeeste vastulause oli, et jaehindade langetamine pole võimalik, sest täna ei teeni kasumit ei kaupmees ega põllumees.

Paraku räägivad statistikaameti numbrid teist keelt. Ettevõtete majandustulemuste viimased andmed on kättesaadavad 2009. aasta esimese kvartali kohta, mil toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasum oli ligi 150 miljonit krooni. Siia kõrvale suudavad taime- ja loomakasvatusettevõtted paraku panna 214 miljoni kroonise kogukahjumi. 2008. aastal kujunes toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasumiks 613 miljonit krooni, samal ajal oli põllumajandusettevõtete kahjum 911 miljonit krooni.

"Arvestades põllumajandustootjate tulupuudujääki oleks toidukaupade tarbijahindade tänane tase õigustatud vaid sel juhul, kui toimuks selge müügitulu ümberjagunemine tarneahelas põllumees-toidutööstus-kaubandus," rääkis EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Kindlasti ei saa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda heaks kiita ka osade toidukaupade (nt joogipiim) müümist alla omahinna, lisas Sõrmus. "Selline tegevus annab tarbijatele selgelt ebaadekvaatseid signaale toidukaupade õiglaste hindade kohta. Põllumeeste arvelt elamine ei saa lõputult jätkuda," rääkis põllumeeste koja juht.