• 19.08.09, 14:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllumehed: kaupmeeste kasum sünnib meie arvelt

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teatas möödunud nädalal, et toidukaupade hinnalangus poodides saaks toimuda vaid kaupmeeste juurdehindluste vähenedes, kuna põllumehed saavad üha väiksema osa tarbijatelt toidu eest küsitavast hinnast.
Kaupmeeste vastulause oli, et jaehindade langetamine pole võimalik, sest täna ei teeni kasumit ei kaupmees ega põllumees.
Paraku räägivad statistikaameti numbrid teist keelt. Ettevõtete majandustulemuste viimased andmed on kättesaadavad 2009. aasta esimese kvartali kohta, mil toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasum oli ligi 150 miljonit krooni. Siia kõrvale suudavad taime- ja loomakasvatusettevõtted paraku panna 214 miljoni kroonise kogukahjumi. 2008. aastal kujunes toidukaupade hulgi- ja jaemüüjate kogukasumiks 613 miljonit krooni, samal ajal oli põllumajandusettevõtete kahjum 911 miljonit krooni.
"Arvestades põllumajandustootjate tulupuudujääki oleks toidukaupade tarbijahindade tänane tase õigustatud vaid sel juhul, kui toimuks selge müügitulu ümberjagunemine tarneahelas põllumees-toidutööstus-kaubandus," rääkis EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kindlasti ei saa Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda heaks kiita ka osade toidukaupade (nt joogipiim) müümist alla omahinna, lisas Sõrmus. "Selline tegevus annab tarbijatele selgelt ebaadekvaatseid signaale toidukaupade õiglaste hindade kohta. Põllumeeste arvelt elamine ei saa lõputult jätkuda," rääkis põllumeeste koja juht.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele