Mahla- ja veinitootja Põltsamaa Felix ostab
jookide valmistamiseks 400 tonni kodumaiseid õunu, teatas ettevõte.
Põltsamaa Felixi tegevjuhi Anti Orava sõnul on õunamahl üks olulisemaid mahlasegmente Eesti turul ning kodumaised õunad sobivad oma maitseomaduste tõttu väga hästi mahla pressimiseks. „Oleme pea 16 aastat teinud koostööd kodumaiste aianditega, sest Eestis on üldjuhul väga rikkalikud õunasaagid ja õun on Eestis ainus puuvili, mida on mahlatootmiseks piisavas koguses,“ märkis Orav ning lisas, et sel aastal on just Lõuna- ja Lääne-Eestis suur õunauputus.
Sel aastal ostab Põltsamaa Felix kodumaiseid õunu Eesti suurimalt õunakasvatajalt Rõngu Aialt. Õunasortidest sobivad mahlaks Põltsamaa Taliõun, Tellissaare ja Talvenauding. Peale õunamahla ja õunajoogi kasutab Põltsamaa Felix kodumaiseid õunu ka segumahlade ning veini valmistamisel.
„Peame oluliseks kasutada õunamahlade ja veinide valmistamisel just kodumaist toorainet, toetades sellega kohalikke õunakasvatajaid ja pakkudes oma klientidele väga puhtast toorainest valmistatud mahla. Ilmselt on see ka üks põhjuseid, miks TNS Emori uuringu järgi tajuvad inimesed Põltsamaad kõige eestimaisema mahlabrändina,“ lisas Orav.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti mahlaturul on kõige suurema osakaaluga segumahlad (19,5% turuosa), millele järgnevad 16,3%-ga apelsinimahl ja 8,1 %-ga õunamahl. Põltsamaa Felix on Nielseni andmetel 8,6%lise turuosaga suuruselt teine kodumaine mahlatootja.
Põltsamaa Felix ekspordib ca 30% oma toodangust Soome ja Baltimaadesse. Firma toodab ja turustab ligi 300 toodet kaheksa kaubamärgi all. Tuntuimad kaubamärgid on Felix, Põltsamaa, Pai smuuti, sügavkülmutatud pizzade kaubamärk Grandiosa, kalatoodete kaubamärk Abba jt.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.