13. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põllumajandusministeerium ei usu plahvatuslikku võsakasvatamist, sest viimase kolme aasta jooksul on energiapaju kasvatamiseks täiendavat toetust taotlenud vaid üks Harjumaa talunik.

"Kui meil oli selleks spetsiaalne lisatoetus, siis tormi ei joostud, ja ka Euroopas tehtud analüüsid näitavad, et energiavõsa kasvatamine pole kasumlik," ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik.

Hõlptulu võib ahvatleda"Praegu kasutavad aktiivsed põllumehed ligi pooles osas rendimaid. Kui aga hakatakse võsakasvatamise eest toetust maksma, siis võib maaomanik loobuda maa rentimisest ning tormata hõlptulu teenima, sest võsakasvatamiseks ju erilisi kulutusi pole vaja teha," leidis Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Eestis ainsana energiapaju kasvatamise eest toetust saanud FIE Priit Pari kinnitusel on paju juurdekasv olnud vilets, sest ilmselt rajas ta oma 1,1 hektari suuruse istanduse ebasobivale maale. "Samas, kuna mul on energiapaju all vaid umbes 1/800 maast, ei saa ma mingeid järeldusi teha," rõhutas peamiselt teravilja kasvatav Pari.

Võsa raske põlluks muuta

"Usun aga, et kui energiavõsa kasvatamine muutub oluliselt kasumlikumaks kui näiteks teravilja kasvatamine ja kui on olemas bioenergiale turg, siis ilmselt tekib võsakasvatajaid küllaga," sõnas Pari.

Pari sõnul tekib tulevikus hoopis suurem probleem sellest, kuidas maa, millel on 15 aastat võsa kasvatatud, kunagi jälle põllumaaks teha.

Endine aktiivne põllumees Johannes Valk, kes ligi kaks aastat tagasi oma Laheotsa talu maha müüs, ei usu massilisse energiavõsa kasvatamisse. Valk rajas omal ajal umbes 40 hektari suuruse energiapajuistanduse, kuid oli hiljem selle tulemuslikkuses ulukite tehtud hävitustöö tõttu väga pessimistlik. "Põllumehed on praegu vaesed ja näljased ja teate isegi, mis näljane koer teeb - hüppab igaühele säärde kinni," kommenteeris Valk, miks põllumehed toetussüsteemi muutmise suhtes nii okkalised on.

Villers: põllumaad on alati puuduKui sa suurendad tootmist, siis sobilikku põllumaad napib alati, põhjendas OÜ Riitsinus asutaja (nüüd OÜ Laheotsa), Äripäeva aasta ärimees 2008 Väino Villers, miks ta sügisel kündis paar aastat tagasi ostetud Laheotsa talu maadel asunud energiavõsa istandused taas põlluks.

"Kuna tegu oli vaid mõne aasta vanuse istandusega, ei näinud me kasvava pajuvõsa mahafreesimisega ja põlluks kündmisega suurt vaeva," rääkis Villers ning lisas, et kevadel hakkavad nad sellel maal kasvatama kartulit. "Loogiline ju, et tegin pajuistandused põllumaaks, sest ükski normaalne põllumees ei hakka ju korralikku põldu võsa alla panema!"

Villersi sõnul ootavad võsatoetuse seadustamist pindalatoetuse raames mitte põllu-, vaid muidumehed. "See võib olla kindla suunitlusega värk, kus otsustajatel või nende sõpradel on tuhandeid hektareid põllumajanduslikku maad, millel praegu õiget rakendust pole," viskas Villers õhku oletuse.

"Võsatoetuse rakendudes paned ühe pajutoika ruutmeetrile, kasseerid viisteist aastat toetust, käid seejärel latiga võsast üle ja algab järgmine 15aastane toetustsükkel," rääkis ta.

mis on mis

Energiavõsa kasvatamise toetus

-Tänavu hakatakse energiavõsa kasvatamist toetama vaid ühtse pindalatoetuse raames, seni oli võimalik lisaks taotleda täiendavat energiakultuuri kasvatamise toetust.-Toetuse alla läheb 15aastase raieringiga madalmets. Põllumajandusministeerium otsustab selle kuu lõpus, milliseid puuliike tohib maatükil kasvatada, et ühtse pindalatoetuse saamise õigus edasi kestaks.-Ühtne pindalatoetus on tänavu 1,1 miljardit krooni ja toetus kasvab 2013. aastaks ligi 1,6 miljardi kroonini. Eestis on toetusõiguslikku pinda umbes 850 000 hektarit, mis teeb tänavu ühtse pindalatoetuse suuruseks umbes 1314 krooni hektari kohta. Konkreetne toetussumma selgub 24. novembriks.