21. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

See on kõrgeim kvoodi täituvuse protsent ning suurim toodetud piimakogus alates 2004. aastast, mil Eestis on kvoote kasutatud. Kvoodist rohkem piima tootnud riikidel tuleb maksta trahvi.

Arvestuslik piimakvoodiaasta algab 1. aprillist ja kestab järgmise aasta 31. märtsini. Euroopa Komisjoni kinnitatud kvoot Eesti piimatoodangule 2011/2012. kvoodiaastaks oli 679 300 tonni ning 1027 kvoodiomanikule oli individuaalselt kvoote välja jagatud 647 800 tonni piima tootmiseks.

Piima tegelik toodetud kogus – 636 600 tonni – on üle 30 000 tonni suurem kui eelnenud kvoodiaastal. Jõudluskontrolli Keskuse andmeil on samal perioodil ka piimalehmade keskmine toodang suurenenud, kasvades 7672 kilolt 7859 kiloni.  Samas kahanes kvoodiomanike arv ning uue kvoodiaasta algul on neid alles vaid 961.

„Kvoodiomanike arvu vähenemine ei näita kindlasti piimatootmise hääbumist, sest piima kogus on aasta-aastalt aina kasvanud,“ kommenteeris PRIA turukorralduse büroo peaspetsialist Urve Seedre. „Küll aga jääb vähemaks väikeettevõtjaid ning piima tootmisega tegelevad üha suuremad ettevõtted.“

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tal olla piima tarnekvoot, otseturustuskvoot või mõlemad. Valdav osa siinsest kvoodist on välja antud piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osa moodustab pisut üle ühe protsendi.

Aprillikuus alanud uueks kvoodiaastaks on Eesti piimakvoot 686 000 tonni, sellest 678 900 tonni tarnekvoot ja 7 200 tonni otseturustuskvoot.

Alates 2008/2009 kvoodiaastast on liikmesriikide kvoote igal aastal 1-2 protsendi võrra suurendatud. Peagi võivad piimakvoodid aga hoopis kaduda.