Teadus- ja arendusinvesteeringud kui suurettevõtja pärusmaa

Nn targa kodu arendaja Yoga ASi juhatuse liige Priit Vimberg räägib, et nende ettevõtte praktiliselt muud ei teegi, kui arendab. "Tänapäeva maailm liigub nii kiiresti, et kui sa midagi ei tee, siis tegelikult liigud tagasi," selgitas ta. Enamasti tuleb arendustegevuseks raha endal leida, ent varem on kasutatud ka EASi toetusi.

Ka Vimberg möönab, et arendustegevus on kulukas ja ühele ettevõttele finantsiliselt koormav. "Teadusega peab loovalt ümber käima - ise õpitakse ja arendatakse ja püütakse partneritega teadmisi jagada ja viiakse neid teadmisi kokku, et tooted valmis saaks," märkis ta. Yoga kavatseb ka järgmisel aastal arendustegevust jätkata ning oma arendusmeeskonda poole võrra suurendada.

Rakvere Lihakombinaadi turundusjuht Triin Lõoke rääkis, et toiduainetööstuses sõltub arendustegevus investeeringutest uutesse innovatiivsetesse seadmetesse ja tootmisliinidesse. Rakvere Lihakombinaat on viimase viie aastaga tootmisvõimaluste laiendamisse ja seadmete kaasajastamisse investeerinud Rakvere kokku 25,2 miljonit eurot. "Ka majanduslanguse ajal ei loobutud arendustegevusest," lisas Lõoke.

Äri arendamiseks ja laiendamiseks kasutab lihakombinaat viimaste aastate kasumit. Koostööd teadlastega pole nad aga teinud. "Meie ettevõttes töötavad toiduainetööstuse parimad eksperdid ning tehnoloogid," kinnitab Lõoke, lisades, et just tänu nende arendustegevusele on mitmel aastal ka tiitleid võidetud. Järgmise aasta arendusplaanides lubab Rakvere olla lihatööstuse innovatsioonivedur, kelle väljatöötatud maitseid püüaksid ka konkurendid kopeerida.

EAS on ettevõtjate arendustegevuse toetamiseks välja töötanud innovatsiooniosaku. EASi juhatuse liige Krõõt Kilvet selgitas, et innovatsiooniosak on mõeldud selleks, et Eesti väikse- ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid luua esimese koostöökontakti mõne innovatsiooniteenust pakkuva organisatsiooni või ettevõttega. Koostööd tehakse ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, tehnoloogia arenduskeskuste, katselaborite, patendivolinike ja inseneri- ja disainibüroodega. Nii tekib ettevõtjal konkurentsieelis ja julgus ka edaspidi sarnast koostööd teha ning paraneb teadlikkus teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise ning kaitsmise osas.

Statistikaameti uuringut kommenteeris Kilvet kui väga positiivset uudits. "Teadus- ja arendustööle ning innovatsioonile suunatud tegevus aitab ettevõtetel luua nii uusi tooteid kui ka anda olemasolevatele toodetele suuremat lisandväärtust," selgitas ta. Eesti on seadnud eesmärgi saavutada aastaks 2020 teadus- ja arendus investeeringute 3protsendine osakaal sisemajanduse kogutoodangust, mille täitmisele on riik ja EAS palju kaasa aidanud.

2010. aastal aidati finantseerida 20% erasektori teadus- ja arendus kulutustest otse toetuste abil.