Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üle kolme aasta tehtud uus jahiseadus sai valitsuse heakskiidu
Uut jahiseadust on Keskkonnaministeeriumis ettevalmistatud alates 2009. aastast. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on viimased poolteist aastat tehtud seadust punkt punkti haaval läbi arutades ja kompromissi otsides koos maaomanike ja jahimeeste esindajatega. See annab tema sõnul kindluse, et uus tervikseadus oleks igapäevases elus suuremate konarusteta rakendatav.
Uues terviklikus jahiseaduses kirjeldatakse jahinduse korraldamist, täpsustatakse nii jahimeeste kui maaomanike vastutust. Uue seaduse järgi peab olema tagatud jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjeldamine selliselt, et säiliks nende soodne seisund, elupaikade ja liikidevaheline looduslik tasakaal.
Uues seaduses loobuti jahipiirkondade täielikust ümberkorraldamisest, kuna see oleks toonud pikaks ajaks kaasa suure segaduse ja sel perioodil tõenäoliselt ka suuremad ulukite tekitatud kahjustused. Praegused jahipiirkonnad ja nende senised kasutajad säilivad. Suurulukitele võib jahti korraldada jahipiirkonnas, mille pindala peab olema vähemalt 5000 hektarit. Väikeulukite tekitatava kahju ennetamiseks on uue seaduse järgi maaomanikul õigus korraldada oma maal väikeulukijahti kinnistu suurusest sõltumata. Jaht ei ole lubatud tiheasustusaladel.
Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimisel või algatada senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine. Sellega luuakse eeldused sisulistel kokkulepetel põhineva jahindustegevuse korraldamiseks jahipiirkonnas.
Kui maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei õnnestu sõlmida kokkulepet uluksõraliste tekitatud kahju hüvitamiseks, näeb seadus ette mehhanismi kahjude osaliseks hüvitamiseks maaomanikele. Sellisel juhul tekib maaomanikul nõude õigus vaid juhul, kui ta on jahipiirkonna kasutajat eelnevalt teavitanud võimalikest kahjustuskohtadest ja lubanud oma maal jahti korraldada. Taoline kahju osaline kompenseerimine peaks tulevikus olema siiski erandlik, kuivõrd uus jahiseadus suunab maaomanikku ja jahipiirkonna kasutajat omavahel lepingut sõlmima. Üldjuhul lepitakse lepingutes kokku ka jahilooma tekitatud kahju hüvitamise detailid.
Uue seaduse kohaselt tuleb jahimeestel sooritada suurulukite laskekatse. Välisriigi kodanik peab samuti sooritama suuruluki laskekatse ja seda samadel tingimustel, kui tal ei ole sarnaselt sooritatud suuruluki laskekatset välisriigis.
Riik kehtestab edaspidi küttimismahud suurkiskjatele ja hallhülgele ning koostab igal aastal seirearuande kõikidele jahiulukitele koos soovituslike küttimismahtude ja -struktuuriga. Tuginedes seirearuandele ja selle alusel koostatud tegevuskavale võib riik liigikaitselistest eesmärkidest (nt kui liigi soodne seisund on ohus) lähtuvalt kehtestada piiranguid või peatada jahipidamise.
Uluksõraliste küttimispõhimõtete (sh küttimismahu ja -struktuuri) kooskõlastamiseks ja otsustamiseks moodustatakse jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatest regionaalsed jahindusnõukogud. Jahindusnõukogusse hakkab lisaks jahipiirkonna kasutajate ja maaomanike esindajatele kuuluma ka riigiameti esindaja.
Muudetakse keskkonnatasude seadust, kuna jahipiirkonna kasutusõiguse tasu asendatakse jahimehe aastamaksuga. Selle suurus on vahemikus 10-20 eurot aastas.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele