Tänavu valmisid keskkonnavaldkonna olulisemad teenäitajaid, milleks on looduskaitse arengukava ja uus jahiseadus.
 Lõppeva aasta üheks kõige olulisemaks sündmuseks on looduskaitse arengukava aastani 2020 valmimine, mis paneb paika loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Vaidlused uue arengukava koostamisel on käinud lausa kaheksa aastat.
„Tänapäevane looduskaitse keskendub lisaks traditsioonilisele loodushoiule ka inimeste loodusteadlikkuse edendamisele ja loodusvarade säästlikule kasutamisele – loodust hoida ja kaitsta saame kõige paremini siis, kui me seda tunneme. Kaitsealade usina juurdetekitamise asemel keskendume sellele, et olemasolevad kaitsealad oleks hästi hoitud,“ selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Loodushariduse andmise võimalusi parandab ka taasavatud ja uuenduskuuri läbinud Loodusmuuseum.
Aasta viimasel valitsuse istungil sai heakskiidu üle kolme aasta tehtud uus jahiseadus, mis loob eeldused tihedaks koostööks maaomanike ja jahimeeste vahel. Maaomanikel tekib edaspidi võimalus kaasa rääkida jahipiirkonna kasutaja valimises, mis on maaomanikele väga oluline. Juhul, kui metsloomad on tekitanud metsanoorendikele või põldudele kahju, on maaomanikel õigus saada jahipiirkonna kasutajalt kahju osalist hüvitamist. Praegu kehtivad jahipiirkonnad jäävad samaks, nagu soovisid jahimehed. „Koostöö jahimeeste ja maaomanike vahel ei lõpe selle seaduse koostamisega, seadus loob selleks vajalikud eeldused. Osapooled hakkavad edaspidi koostööd tegema piirkondlikes jahindusnõukogudes, kuhu hakkab kuuluma ka riigi esindaja,“ selgitas Pentus-Rosimannus. Uus jahiseadus tuleb Riigikogus arutlusele uuel aastal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele