Kuni 7% kogu Euroopa taimekaitsevahendite turu aastakäibest on mõjutatud illegaalsetest taimekaitsevahenditest.
Üleüldise kopeerimisvabaduse laineharjal seilates tuleb arvestada piiridega, mille ületamisel muutub intellektuaalse omandiga (IO) kaitstud toote kopeerimine keelatud tegevuseks. Intellektuaalse omandi vargust peetakse ühelt poolt Hiina ning teiselt poolt maailma kolme peamise kaubandusjõu – Euroopa Liidu, USA ja Jaapani – suhete põhiküsimuseks. Esiteks väidetakse, et võltsingute valmistajatel pole õigust saada kasumit kaupadest, mille loomisse ega müügi edendamisse pole kapitali mahutatud. Teine aspekt on ohutuse küsimus. Samas üha enam mõjutavad turgu ka nn ilma tehasteta tootjad.
Piraatlus ja võltskaubandus teeb tõsist peavalu kogu maailma õiguskaitseorganeile ja seda eriti transiitkauba puhul. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni 2009. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt ulatus 2007. a võltsitud kaubaga kauplemine globaalses kaubanduses kuni 250 miljardi USA dollarini.
Euroopa Taimekaitse Assotsiatsiooni hinnangul 5–7% kogu Euroopa taimekaitsevahendite turu aastakäibest on mõjutatud illegaalsetest taimekaitsevahenditest ning nendega kauplemine Euroopa kaubanduses ulatub 360–510 miljoni euroni. Asjaolu, et ühendusevälised kaubad jääksid ühendusevälisteks kaupadeks kogu kohaldatava tolliprotseduuri ajal, ei välista iseenesest IO õiguste kaitseks meetmete tarvitusele võtmist. Tollimääruse (EÜ) nr 1383/2003 kohaselt saavad Euroopa Liidu (EL) tolliasutused võtta meetmeid (kauba peatamine) tolli järelevalve all olevate kaupade suhtes, mille puhul kahtlustatakse teatavate IO õiguste rikkumist. Ka Euroopa Kohtu eesmärk näib olevat hõlbustada tolli tegevust jõustada IO kaitset, kuivõrd hiljutise otsuse kohaselt piisab tolliasutusel kahtlaste kaupade kinni pidamiseks kaudsetest tõenditest, et IO rikkuv kaup turustatakse EL, kuid see siiski ei anna alust lugeda kaup võltsitud kaubaks või piraatkaubaks.
Hoolimata IO õiguste valdajate ja liikmesriikide ametiasutuste pingutustest jõuavad aeg-ajalt ikkagi turule originaaltooteid imiteerivad tooted, sh piraattaimekaitsevahendid ning seda tuleb ette ka siis, kui toode esialgu ei olegi mõeldud EL turule. Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade osas toimub vedu valdavalt mitmeliigilises veoahelas ning Eesti transiidisektorit võib määratleda raudtee- ja sadamapõhisena.
Statistikaameti andmetel veeti valdavalt ida-läänesuunalise raudteetransiidi kaudu 2010. aastal kaupu ligi 24 miljonit tonni, millest keemiatooted andsid 2,4 miljonit tonni ja transiitkauba osatähtsus kogu kaubaveos oli 81%. Transiitkaupade vedu sadamate kaudu ulatus 2010. aastal 33,1 miljoni tonnini.
Uus taimekasvatushooaeg on kohe algamas, millele siis pöörata tähelepanu taimekaitsevahendit ostes?
Eelkõige tuleb teha teadlik valik usaldusväärse taimekaitsevahendi müüja kasuks ning teiseks tuleb tähelepanu pöörata toote väljanägemisele, kuna enamlevinud võltsimistunnused on seotud pakendite ja märgistusega. Eksimused võivad olla seotud õigekirjaga või puuduvate turvamärgistega, riski- ja ohutuslausetega või partiinumbriga. Nii näiteks on tavapäraselt originaaltootel partiinumber pakendile kantud lasertehnoloogia abil vm püsival moel. Tuntud taimekaitsevahendite kaubamärkide, sh mõõtetopside ja pakendite ning etikettide või hologrammide jäljendamisel võivad eksimuste tunnustena esineda trükikvaliteedivead, kontrasti- ja värvivead või kaubamärgi vale suurus. Seega juhul, kui tekib eelloetletud visuaalsete tunnuste osas kahtlusi, siis võid eeldada, et toote sisu on mõjutatud ja et toote päritolu ning kvaliteet ei ole kaubamärgiga kooskõlas.
Evelin Hillep, Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja
 
Autor: Evelin Hillep

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele