Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 28. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Otsus Nõukogu positsiooni kohta vormistatakse Ülemkogu poolt loodetavasti 7. või 8. veebruaril.

Senini oli ainukesena oma seisukoha avaldanud Euroopa Komisjon. Kuigi ka seal oli Eesti põllumajandusele otsemaksete summa perioodi peale suurem kui eelmisel perioodil, ei olnud see pakkumine Vabariigi Valitsuse arvates konkurentsitingimuste võrdsustamiseks kaugeltki piisav. Eesti seisukohta oleme viimase aasta jooksul kaitsnud pea kõigil põllumajandusministrite nõukogu istungitel, paljudel põllumajandusministrite kahepoolsetel kohtumistel ning ka Ülemkogul.

Intensiivse selgitustöö tulemusena on viimaste läbirääkimiste valguses Euroopa Nõukogus räägitud Eesti ja teste Balti riikide otsemaksete jõudmisest ligi 75% tasemele EL keskmisest. Parlamendi Põllumajanduskomitee otsuses on jõutud kahjuks vaid 65%-i tasemeni, mis ei ole piisav võrdsustamise tempo.

Põhimõtteliselt on tervitatav Euroopa Parlamendi Põllumajanduskomitee otsus maaelu vahendeid mitte vähendada. Ka pakkumises olev jaotus riikide vahel on üldjoontes Eestile soodne. Samas on selle jaotuse traditsiooniliselt teinud Euroopa Komisjon ning seda jaotust ei ole veel avaldatud. Seega on hetkel raske erinevaid positsioone võrrelda. Ka siin sünnib lõplik kokkuleppe kolmepoolsetel läbirääkimistel.

Kuna Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Komisjoni seisukohad eelarve jaotuse osas erinevad üsna märkimisväärselt, siis on ka kokkuleppe saavutamine kindlasti raskendatud. Pikk üleminekuperiood ei ole Eesti huvides.

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister