Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ühistegevus Eesti aiandussektoris on alles lapsekingades
Täna toimus Paide Kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum, kus põhitähelepanu all on aiandustootjate ühistegevus.
Jaan Leetsare hinnangul on vähene ühistegevus Eesti aiandussektoris tingitud madalast teadlikkusest ning ühistegevuse põhimõtteid tuleks rohkem tutvustada. Ühistegevus on kompleksne teema, millest võiks kirjutada palju pakse raamatuid. Liikmete aktiivsus ja nende pidev koolitamine on ühistu edukuse võtmeteguriteks.
Ühistegevus Lätis
Edite Strazdina tutvustas foorumil Läti aiandustootjate ühistegevuse kogemusi. Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on loodud 2006. aastal viie tootja poolt. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot. Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse kohalike toodetega, kuid kevadel ollakse sunnitud pakkuma ka vähesel määral importtoodangut.
Ühistu liikmed on üle Läti laiali, mistõttu korraldab logistikat iga liige ise, kuid kõikide liikmete toodangu baasil proovitakse tagada võimalikult efektiivne logistika. Ühistu kulude katmiseks maksavad liikmed 2,5% toodangu müügikäibest.
Ühistu eesmärgiks on tagada toodete kõrge ja stabiilne kvaliteet, piisav kogus ja sortiment. Olulist rõhku pööratakse ka keskkonnasõbralikkusele ja sotsiaalsele vastutustundlikkusele.
Ühistu osaleb kvaliteedikavades, tooted kannavad näiteks Läti päritolu- ja kvaliteedimärki „Roheline lusikas“. Liikmed on sertifitseeritud GlobalG.A.P. süsteemi poolt. Liikmed peavad olema sertifitseeritud, et ühistu võiks olla kindel toodete kõrges kvaliteedis. Ühistu juures töötab kvaliteedijuht, kes viib tootjate juures läbi kvaliteedikontrolle mitu korda aastas – kevadisel külviajal, suvise kasvu ajal ja sügisel koristuse ajal.
Ühistu oluliseks tegevuseks on liikmete koolitus, ühistu pakub köögivilja ka kooliköögivilja meetme raames. Ühistu kaudu käib ühine tootmise planeerimine ja investeeringute koordineerimine. Investeeringuid planeerides on üheks riskiks kaubanduse muutuvad soovid, nt millises ja kui suures pakendis tooteid poed vajavad.
Toodangu müük käib vaid vähesel määral väljaspool ühistut otse tootjatelt. Tootjatel on lubatud tooteid müüa vaid oma poe kaudu ja otseturustamisel ettevõttest lõpptarbijale.
„Meie ühistu liikmete suurus on väga erinev, kuid mõlemat tüüpi tootjad on vajalikud. Väiksemad tootjad kasvatavad sortimendi rikastamiseks näiteks maitsetaimi ja väiksemaid niššitooteid, nt suvikõrvitsat. Suurematelt tootjatel tulevad mahutooted, nt kapsas, porgandid jms,“ selgitas Edite Strazdina.
Uue liikme vastuvõtmiseks peavad sellega nõus olema kõik ühistu liikmed. Ühistu laienemise üheks põhjuseks on tootesortimendi laiendamine. Potentsiaalne liige peab tegutsema pidevalt aasta ringi.
Ühistegevuse arendamiseks makstakse Lätis sarnaselt Eestiga tootjagruppidele halduskulude katmiseks toetust. Tootjagrupil peab olema vähemalt viis liiget ja viimase aasta käive peab olema vähemalt 50 000 eurot. Toetust makstakse väheneva määraga viie aasta jooksul pärast tootjagrupi tunnustamist. Ühistu võib saada kahel viisil toetust – kas teatava protsendi halduskulude katmiseks (sarnane Eesti süsteemile) või 75% toetusmääraga investeeringutoetust.
Hetkel kuum
Viie aasta lõppedes peab tootjagrupp hakkama täitma EL köögiviljasektori tootjaorganisatsioonile esitatavaid nõudeid. Tootjaorganisatsioonil peab jätkuvalt olema vähemalt viis liiget. Puhtalt köögiviljaühistu aastane müügikäive peab olema vähemalt üks miljon eurot. Kui ühistu tunnustatud toodeteks on puuvili, marjad ja köögivili, siis peab ühistu müügikäive olema vähemalt 300 000 eurot. Puuviljade ja marjadega kaupleva ühistu müügikäive peab olema vähemalt 150 000 eurot. Ühistu liikmed võivad väljaspool tootjaorganisatsiooni müüa maksimaalselt 25% tunnustatud toodetest. Tunnustuse saamiseks peab tootjaorganisatsioon koostama kolmeaastase tegevuskava. Toetuse maksimaalne suurus on 4,1% ühistu kaudu müüdava toodangu väärtusest.
Ühistegevus Soomes
Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola sõnul on aiandustootmise osatähtsus Soome põllumajanduse kogutoodangus koguni 16%. Aastas müükase aiasaadusi kokku 490 miljoni euro väärtuses. Palju toodetakse katmikalade kultuure, oluline on maasika- ja kartulikasvatus. Köögiviljadest kasvatatakse kõige suurematel pindadel porgandit, sibulat ja valget peakapsast. Porgandisaak ulatub 100 tonnini hektarilt, mis on võrreldav Hollandi tootmistasemega.
Maasikakasvatus on oluliselt sõltuv võõrtööjõust. Hinnanguliselt palgatakse maasika¬kasvatuses igal aastal väljastpoolt Soomet ca 20 000 töötajat.
Valdav osa aiasaadustest turustatakse värskelt ja töötlemata. Soome tarbijad eelistavad selgelt kodumaist toodangut. 93% tarbitavast porgandist, 80% sibulast, 76% kurgist, 65% maasikast, 63% tomatist ja 48% lillkapsast on kodumaist päritolu.
Aiandustootmise suund sõltub selgelt ettevõtte asukohast ja kaugusest turgudest. Värskete aiasaadustega kauplejad peavad reeglina asuma suuremate linnade lähedal. Aiandusettevõtete edukuse kriitilisi faktoreid hinnates tuleb palju tähelepanu pöörata ka koolitusele ja tööjõu kättesaadavusele. Ühistute kaudu on võimalik tagada liikmete teavitamine kõige aktuaalsemast turu- ja hinnainfost. Soome kogemusel võib üldistada, et tootja saab vaid ca poole kaupluste jaehinnast.
Aiandustootjate sissetulekust moodustavad toetused ca 13-15% tootjate sissetulekutest. Makstud on näiteks keskkonnasõbraliku tootmise toetust, mis köögiviljakasvatuses võib ulatuda ca 1000 euroni hektari kohta.
Soomes on aiandussektoris vaid neli tunnustatud ja EL reeglitele vastavat tootja¬organisatsiooni – üks katmikalatootjate, üks marjakasvatajate ja kaks köögiviljatootjate ühistut. Igas ühistus on 30-40 suhteliselt suurt tootjat ja nende tootjaorganisatsioonide müügikäive ulatub ca 30-40 miljoni euroni.
„Ühistu tegemise peamiseks motivatsiooniks peab olema majanduslik huvi, pelgalt toetuste saamiseks ei saa koostöö olla pikas perspektiivis edukas. Ühistu tegemine ja koostöö vajab aega, mistõttu on sotsiaalsete sidemete ja ühtsete arusaamade loomiseks olulised ühised üritused ning õppereisid tootjatele,“ selgitas Rahtola.
Rahtola ütles, et kauplusekettide keskmised maksetähtajad aiasaaduste müüjatele on 14 päeva, mis on võrreldes Eestis levinud praktikaga lühike aeg. Kahjuks on selgelt näha ka tendentse, et kaupluseketid maksavad aeg-ajalt ühistegevuse takistamiseks üksiktootjatele võrreldes ühistutega kõrgemat hinda.
.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele