Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuiksoo: miks jahiseaduse vastuvõtt venib?
Tuiksoo oli mures uue jahiseaduse vastuvõtmise venimise pärast. Ta soovis saada ministri selgitusi üleskerkinud probleemide lahendamise kohta.
Keskkonnaministri sõnul pole tema arvates ministeeriumi poolt ühtegi takistust, et terviklik jahiseadus võiks jõuda saali teisele lugemisele. Ta selgitas, et keskkonnaministeerium on komisjonile välja pakkunud veel ka täiendavad kompromissettepanekud, mis võtavad kõik õhus olnud küsimused maha ja mis võimaldavad selle väga pikaks veninud eelnõu loomeprotsessiga lõpule minna.
Tuiksoo märkis, et kuna jahiseadus on jäänud venima ja teadaolevalt jäi tähtajaks moodustamata 64 rendijahipiirkonda ja nendes on ka jahipidamine seiskunud, siis küsis ta, mis nendest jahipiirkondadest edasi saab?
Pentus-Rosimannus selgitas, et jahipiirkonna kasutusõigus ei ole kuidagi seiskunud. Tema sõnul on tähtajalised kasutusload välja antud kõikides piirkondades, mida Eestis on kokku 324 jahipiirkonda. Kehtiv jahiseadus ehk siis jahiseaduse praegune versioon annab ammendava loetelu võimalustest või põhjustest, millal jahipiirkonna kasutusluba kas tühistatakse kehtetuks või millal kehtivus lõpeb. See loetelu on seaduses kirjas ja selle alusel me ka toimetame, kinnitas minister. Kasutuslubade esimesed tähtajad lõpevad selle aasta suvel juuli alguses ja senikaua on kasutusluba seaduse alusel kehtiv. Jaht ei jätku, sest veebruari algusest on jaht praeguseks jahiaastaks lõppenud, aga kasutusload on täiesti kehtivad, lisas ta. Selleks, et probleemi ei tekiks, innustas minister jahiseaduse menetlemisega edasi minema, sest see annab garantii ka nendele 64 piirkonnale.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele