Kavas esitatakse näiteks väide, et energiatootmises võiks metsanduse potentsiaal olla aastaks 2020 vaid 43% suurem kui aastal 2011. Sellise “kasvu” korral hakkab järjest suurenev kogus puitu metsas paratamatult mädanema ning enamik vähemväärtuslikust puidust laguneb kasutult, kasvatades atmosfääri CO2 sisaldust. Perioodi lõpuks 2 miljoni tihumeetri küttepuidu tarbimisega rahuldumine tähendab 2–3 korda suuremate koguste ehk 4–6 miljoni tihumeetri puidu metsa lagunema jätmist.
Raieküpsusvanus sõltub puude kasvukiirusest. Kuna õhu CO2 sisaldus on viimasel ajal oluliselt suurenenud ja tõusu jätkumine on suure tõenäosusega, siis kasvavad ka taimed, sealhulgas puud, kiiremini ja massiliselt levivad taimehaigused, mis varem probleeme ei tekitanud.
Olukorras, kus suureneb nii metsa pind kui ka pinnaühiku tootlus, tähendab raiemahu jätmine nüüdsele soovituslikule tasemele 12 miljonile tihumeetrile aastas seda, et tagavara kasvab jõudsalt. Seni on meil enam raiutud just kõrgema kvaliteediga okaspuumetsi, kusjuures kohati on toimunud isegi üleraiet. Samal ajal seisavad küpsed lehtpuumetsad kasutamata.
Pea kogu raiemahu suurenemine saaks seega tulla vähemväärtusliku metsa arvel, mis sobib kasutamiseks peamiselt energeetikas. Sel juhul on võimalik raiuda kohe, kui metsa tootlus hakkab kahanema, sest pole vaja oodata tüve sobiva läbimõõdu saavutamist.
Turg paika. Seni pole vähemväärtuslikku metsa raiutud, kuna see pole majanduslikult tasuv – saadavale materjalile pole piisavalt turgu. Energiapuidu väljavedu näiteks Kesk-Euroopasse suurendab selle energiakandja omahinna enam kui kahekordseks. Lahenduseks oleks ehitada 6–10 puidukütusel töötavat lokaalset elektrijaama. Väheneva transpordikulu arvel suudaksime puidu MWh omahinna viia praegu kasutatava tehnoloogia baasil 12,5–15,0 euroni. Saadava elektri saab eksportida ELi maadesse, kes ei suuda täita taastuvenergia tootmise kohustust. Narva elektrijaamadel oleks siin toetav roll. Elektri tootmisega kaasnevat soojust on võimalik kasutada erinevateks tehnoloogilisteks vajadusteks (pellet, brikett, kasvuhooned, kalakasvatused jms.)
Me oleme hoitava ja kaitstava metsa pindala poolest ühe elaniku kohta Euroopas pea esikohal. Olles samal ajal ELi vaesemaid riike, saame sellist luksust lubada vaid juhul, kui põhiseaduse jätkuva rikkumisega jäetakse metsaomanikud piirangutest tulenevate kahjude korral piisava hüvituseta. Eeltoodust lähtuvalt peame arvestama, et metsaraie piirangute arvel ei saa mingil juhul väheneda, pigem vastupidi, sest ühiskonnal puudub metsaomanikele tulu vähenemise piisava hüvitamise võimalus ning põhiseaduse jätkuv rikkumine tekitab pingeid.
Metsa energeetilise ressursi alahindamine annab väära signaali nii riigile kui ka ettevõtjatele, mis lõppkokkuvõttes vähendab meie võimekust metsa tänapäevasel tasemel jätkusuutlikult majandada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!