Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Erametsaliit: uue jahiseaduse alusetud hirmud
Erametsaliit peab jahiseaduse jõustumist 1. juunist väga oluliseks, sest see viib maaomanike ning jahimeeste suhted lepingulisele alusele ning loob seega eeldused aastaid kestnud vastasseisu lõpetamiseks.
Liit leiab, et ehkki ka uus, valuliste kompromisside tulemusena sündinud seadus arvestab pigem jahimeeste kui maaomanike huve, on see oma põhimõtteliste muudatustega siiski samm edasi õiglasema jahikorralduse suunas.
"Euroopalikus riigis toimub eraomandi kasutamine ikka kahepoolsete üksteist austavate lepingutega. Nii on ka uue seaduse kohaselt jahipidamise eelduseks lepingulised suhted maaomanike ja jahimeeste vahel," ütles metsaseltsi ekspresident Heiki Hepner, kes on ka ise jahimees ja metsaomanik.
"Maaomanikud ei oota enamat kui vähegi võrdsemat kohtlemist ja nõukogudeaegsest ideoloogiast loobumist meie seadusloomes," lisas ta erametsaliidu pressiteate vahendusel.
Nendes jahipiirkondades, kus kokkulepped on juba varasemalt korrektselt sõlmitud, ei kaasne uue seaduse rakendamisel olulisi muudatusi, kehtima jäävad ka jahipiirkonna kasutusõiguse load. Küll aga annab uue seaduse jõustumine 1. juunil suurema kindlustunde neile rendijahipiirkondade kasutajatele, kelle jahipiirkonna kasutusluba oleks peatselt lõppenud.
Jahipiirkonna kasutaja väljavahetamine on uue seaduse kohaselt võimalik, kuid maaomanike jaoks enam kui keeruline. Nimelt on jahipiirkonna kasutajal vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba, kuid jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast.
Erametsaliit ei pea põhjendatuks väiteid, et jahipidamine muutub oluliselt kallimaks. Jahipidamisõiguse tasu väheneb. Ulukikahjude puhul paneb uus seadus jahimeestele osalise vastutuse kohustuse, kuid jahipiirkondade kasutajate poolne kompensatsioon jääb alla 10% tegelikust kahjustuste ulatusest, 90% katavad põllumehed ja metsakasvatajad.
Erametsaliidu juhatuse esimehe Aira Tossi sõnul pole maaomaniku esimeseks eelistuseks mitte hüvitise saamine, vaid kokkuleppe sõlmimine ulukikahjude ennetamiseks seal, kus need kõige tõenäolisemalt võiksid tekkida – metsanoorendikud, värsked põllumajanduskultuurid.
Arvestades seda, et paljud jahimehed on ka ise maaomanikud, on erametsaliit veendunud, et just läbirääkimiste tulemusena sünnivad jahipidamiseks mõistlikud tingimused.
"Oleme täiesti veendunud, et kohaliku kogukonna kaasanud jahiseltsidel jahipidamise kulud ei suurene. Samuti ei ole ohtu, et uue jahiseaduse valguses langeksid sõraliste populatsioonid sellisele tasemele, kus saaksime rääkida rahvusliku rikkuse hävitamisest," ütles erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.
Erametsaliit kutsub maaomanikke ja jahimehi koostööle ning on kindel, et loodavates maakondlikes jahindusnõukogudes leitakse ühiselt parimad lahendused.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele