Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus jahiseadus võeti vastu
Seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise, jahiulukite seire, küttimismahu ja -struktuuri ning muud jahipidamise alused, määrab kindlaks jahipidamisõigust tõendavad dokumendid, sätestab jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise ning riikliku järelevalve ja vastutuse.
Seaduse eelnõu on ette valmistatud viimase nelja aasta jooksul koostöös maaomanike ja jahimeeste seaduslike esindajatega. Keskkonnakomisjon juhtivkomisjonina käsitles eelnõuga seotud probleeme oma üheteistkümnel laiendatul istungil, pidades põhjalikku arutelu ja kuulates ära erinevate huvigruppide arvamused. „Arutluste käigus jõuti nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni,“ märkis keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool.
Seadus jõustub 1. juunil 2013.
Seotud lood
Maaomanikud asuvad oma maa majandamisel kahe erineva ministeeriumi haldusalas.
Neli aastat ette valmistatud ning jahindusfoorumites pikalt arutatud jahiseaduse eelnõu tekitab metsamaa omanike ja jahimeeste vahel palju eriarvamusi.
Täna oli Riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel jahiseaduse eelnõu (351 SE) ja homsel istungil toimub uue jahiseaduse kolmas lõplik lugemine.
1. juunil jõustuva jahiseadusega pole kõik ikka veel päris rahul. Suurim oht on ulukite üleküttimine. Samas maaomanike õigused kasvavad.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Enimloetud
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele