Uue jahiseadusega pole keegi rahul

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevdirektor Priit Põllumäe sõnul EEML tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist. “Näeme positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel. Teisalt on seaduses ridamisi punkte, millega me rahul ei ole,” rääkis Põllumäe ja tõi näiteks lepingute nõude puudumise ehk jahipiirkonna kasutajal puudub kohustus lepingut sõlmida, st maaomanikuga suhelda. “Kui ka maaomanik lepingut soovib ning jahipiirkonna kasutajatega suhelda tahab, siis see soov võib teatud juhtudel jääda ühepoolseks.”

Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse ja riigikogu liige Karel Rüütli leiab uuest jahiseadusest positiivset, mis väärib tunnustust. Kuid ta näeb ka palju ohte, mis seavad löögi alla ulukid ja seda ei tohi juhtuda. “Positiivne on, et maaomanikud tohivad nüüd väikeulukitele ise jahti pidada,” tõi Rüütli välja.

Selle sättega oli rahul ka Põllumäe. Põllumäe tõi positiivsena välja ka selle, et maaomanikel on võimalus kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, mis toimub regionaalsetes jahindusnõukogudes ning maaomanikel on võimalus algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamist juhul, kui viimane selgelt koostööd ei soovi.

Teine murekoht Rüütli hinnangul on ulukikahjud ja nende kompenseerimine. “Seadus lubab jahimeestel luua ulukikahjude kompenseerimiseks fonde, aga ei reguleeri, kas see on lihtsalt eraldi kogutav raha või peab selle kogumiseks moodustama eraldi juriidilise keha,” kritiseeris Rüütli seaduse kohatist üldsõnalisust.

“Riik on ennast jahindusest distantseernud ja pannud kahju kompenseerimise maaomanike ja jahimeeste õlgadele,” on Rüütli hinnang.

Mis on mis - kaua tehtud jahiseadus pole ikka veel kõigile sobilik

UUT JAHISEADUST on tehtud alates 2008. aastast. Seaduse loomisel osalesid nii EEML kui ka EJS.PEAMINE PROBLEEM, mida uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni puudub jahinduses eraomanikul õigus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.PRAEGUSED JAHIPIIRKONNAD pärinevad Nõukogude Liidu ajast, mil need peamiselt tollaste kolhooside piiride alusel moodustati.SISULISELT AINUS õigus, mis jahipiirkonda kuuluval eraomanikul praegu on, on “õigus” kanda 100%-liselt kogu kahju, mida metsloomad tema omandisse kuuluval maal tekitavad. Vana seaduse alusel on teiseks maaomaniku õiguseks keelata oma maa peal jahi pidamine. See toob aga kaasa veelgi suuremad kahjud.UUE JAHISEADUSE kandev mõte on koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Luuakse alus, et jahiselts ja maaomanik sõlmiksid lepingulised suhted ja lepiksid kokku, millistel tingimustel ja kuidas eraomaniku maa peal jahti peetakse.KUI MINGIL PÕHJUSEL ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta.UUS JAHISEADUS näeb ette, et selliste kahjude kinni maksmiseks moodustavad jahiseltsid spetsiaalse reservfondi. Reservfondist tehtavatest erakorralistest kahjudega seotud väljamaksetest on võimalik üks kord aastas kuni 30% ulatuses taotleda toetust KIKist.UUE JAHISEADUSE alusel lepitakse edaspidi mõlema huvitatud osapoole ja riigi osalusel kokku ka see, kui palju loomi kütitakse.JAHIPIIRKONNAD säilivad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Tekib võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest.