11. mai 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Multš päästab umbrohust ja loob silmailu

Multšide kasutamine muudab aia hoolduse kergemaks ja lihtsamaks, sest see ei lase umbrohul vohama hakata, ning samas ilmestab ka aia üldmuljet.

Multše on erinevaid nii värvi, tekstuuri kui ka materjali poolest. Kõige rohkem kasutatakse puukoore puru, peamiselt männi oma, sest männikoor ei kõdune nii kiiresti kui teiste puude koored. Multšimiseks kasutatavaid puidulaastusid värvitakse eri tooni, et anda aiale põnevam ja omanäolisem ilme.

Aia erinevates osades tuleks kasutada erineva suurusega multši. Männikoort on saadaval erinevates fraktsioonides – on nii peenemat, jämedamat kui ka sorteerimata koort, mis sisaldab mingil määral laastusid ja kuusekoore tükke.

Peenemat koorepuru (fraktsiooniga 0–5 mm) on hea kasutada suuremates lillepeenardes, samuti lastemänguväljakute katteks, jämedamat koorepuru (48–60 mm) aga põõsagruppide ja hekkide all.

Koorepuru alla oleks hea panna geotekstiili. Kasutada sobib ka näiteks vanu ajalehti, et vältida umbrohu läbikasvamist ning mulla ja koorepuru segunemist. Multši kasutamisel tuleb kindlasti meeles pidada ka seda, et peenema fraktsiooniga multš kõduneb kiiremini. Tuulistes kasvukohtades viib ka tuul osa kattest minema, mistõttu tuleb vahel multši juurde lisada. Multšiga kaetud pinnase kastmisega tuleb piiri pidada. Hekkide ja suuremakasvuliste põõsagruppide alla on soovitatav panna koort 7–10 cm paksuselt, sellisel juhul ei ole vaja kasutada geotekstiili. Kindlasti peab aga mullapind olema eelnevalt umbrohust puhastatud.

Lillepeenardesse on soovitatav panna peenemat koorepuru 5 cm kihina, jälgides ilmtingimata seda, et ümber taime ei satuks paks koorekiht, sest see võib mõne ajaga taime hävitada.

Varakevadel, pärast lume sulamist, on hea koore ala kergelt kobestada, et koorealune pind kiiremini sulaks ja peenral oleks värskem ilme. Kui lumi on juba läinud ja peenar vajab tihedamat kastmist, tuleks arvestada sellega, et peenras, kus on kasutatud koorepuru, mille alla on pandud ka geotekstiil, on niiskust rohkem. Sellest tulenevalt on mullapind tihedam ja kastmisega tuleks ettevaatlik olla, et ei tekiks liigniiskust, mis omakorda võib põhjustada hallitusi ja mädanikke.

Taimede väetamisel on soovitatav väetis multši alla siblida ja siis kasta. Muru ja peenra vahele on mõistlik ehitada aias piire. Lisaks puukoorele kasutatakse multšina ka erineva fraktsiooni ja värviga graniitkillustikke, liivasid, kruusasid, kiltkive ja munakive, aga ka teokarpe ning miks mitte ka männikäbisid.

Selliste multškatete kasutamisel on kindlasti vaja tarvitada geotekstiili, et vältida mulla segunemist kiviklibuga ja hoida ära umbrohu läbikasvamist. Kui killupeenar külgneb murualaga, tasuks kasutada peenrapiiret. See tagab, et killupuru murusse ei läheks ja muru omakorda killupeenrasse ei kasvaks. Killustikku ei ole soovitatav kasutada metsaaedades ja suurte puude all, sest killupinda on suhteliselt tülikas okastest ja lehtedest puhastada. Killupinna puhastamiseks sobib väga hästi kasutada puhurit-imurit.

Taust

Multš aitab kaitsta pinnast ja põhjavett.

ORGAANILISED MULTŠID on  koorepuru, turvas, puiduhake, murulõikmed, puulehed. Orgaanilised multšid pärsivad umbrohu kasvu ning vähendavad herbitsiidide kulu – vähem mürke satub pinna- ja põhjavette. Need kaitsevad taimi kevadiste öökülmade eest ning võimaldavad reguleerida mulla happesust.

SÜNTEETILISED MULTŠID on peenravaip, multšiloor, geotekstiilid või killustikmultšid. Sünteetiliste multšide eelis on lihtne paigaldus ja vähe hooldustöid.

Mis on mis

OKASPUU KOOREPURU - See on kõige levinum orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Dekoratiivse katte korral piisab 3–4cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga, peaks multšikihi paksus olema 5–7 cm. Taimede juurekael tuleks jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks.TURVAS - Turvast kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Multšikihi paksus võiks olla 8–10 cm. Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Taimede juurekael taas jätta vabaks.MÄNNIOKKAD - Kui krunt asub piirkonnas, kus kasvab palju mände, on mõttekas kasutada multšina männiokkaid. Tuleks laotada 3–5 cm paksuselt. Sobib aga ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust.PÕHK, PILLIROOG, KÕRKJAD, HUNDINUIAD - Multšikihi paksus 7–8 cm. Esmakordsel multšimisel 1,5–2 kg/m2, kõdunenud osa asendamiseks 0,5–1 kg/m2. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.SAEPURU - Kihi paksus 2,5–3 cm. Enne kasutamist peaks seisma 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid.

Autor: Liina Rehepapp

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960