FOODART koondab Eesti ja Läti väiketootjad

Tiiu Marrani sõnul on projekti eesmärgiks tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel, edendades restoranides ja gurmeesektoris kvaliteetsete kohalike toodete kasutust ning propageerides kohalikku kulinaaripärandit. Projekti raames on Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti põllumajanduse- ja toidutootjatele koolitused uute toodete arendamiseks. Samuti propageeritakse kohalikku toitu ning tehakse tihedat koostööd restoranidega, et suurendada kohaliku tooraine kasutust. „Lühidalt on meie ühisprojekt tehtud kohaliku toidu arendamisele,“ sõnas Marran. „Foodart’i projektiga on Lõuna-Eesti poolel liitunud üle 40-ne kohaliku toidutootja ja restorani. Koolitustel osales 38 väiketoidutootjat ja restorani, kellele koos koolitajate Indrek Kivisalu ja Risto Toome töötati välja uued toote retseptid. Nii on turule tulemas uued tooted Raili Kallavuse firmast gluteenivaba tatra toorleib,Kopli taluköögist kastmete tootesari „Lõbus Kokk“, Palvemaja talust maitsestatud küülikupraad ning veel vähemalt 15 uudistoodet. Toodetele on disainitud uued pakendid.

Maamessil osalemise positiivse tagasisidena toob Marran välja selle, et messil osalemine on alati väikekäitlejale olnud üritus, kus saab vahetut tagasidet oma tarbijatelt. „FOODART’i projekti boksis olnud ettevõtjatel oli oma kohalikust toorainest valmistatud uute toodete  müük edukas ja ikka tähtsam osa messil oli tarbijate tagasiside. Üheskoos minnakse veel Riiga messile „Riga Food’s 2013“,“ kommenteeris Marran.

Küsimusele, mis on väiketootja põhilised probleemid Eestis ja Lätis, vastas Tiiu Marran, et mingeid läbivaid probleeme ei olegi. „Kui veel mõned aastad tagasi oli probleemiks müügikohtade leidmine, siis nüüd on nii Eestis kui Lätis gurmeepoed ja suuremad kaubandusketid huvitatud sisse ostma uusi kohalikust toorainest valmistatud niššitooteid,“ lausus Marran.

FOODART`i  projekti abil on saanud oma uued küüslaugutooted valmis ka Kadastiku talu peremees Andres Voore, kes  sõnas, et projekti raames on saadud ühiselt palju arutada toodete väärindamisest  ja  turundamise võimalustest. „Edasi on aga igaühel vaja mõelda ja enda tootmisele-toodetele sobiv lahendus leida. Põhiline ongi see, et  sai teadmisi ja kogemusi, mida saab reaalselt rakendada“, sõnas Voore.