Aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest.
„Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,“ ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.
Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).
Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.
Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).
Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.
SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.