Põllumeeste ühistu KEVILI sai mullu ligi 1,5 miljonit eurot tegevuskahjumit
Eesti suurim taimekasvatajate tulundusühistu KEVILI sai 2025. aastal ligi 1,5 miljonit eurot tegevuskahjumit, aasta varasemaga võrreldes tegevuskahjum vähenes. Joone alla suudeti positiivne tulemus kokku saada, kuigi väiksem kui aasta varem.
Loe AI kokkuvõtet
Põllumeeste ühistu käive oli 2025. aastal 104,1 miljonit eurot ning aasta varasemaga võrreldes kahanes see ligi 11%. 2025. aastal oli tegevuskahjum 1,48 mln eurot ja 2024. aastal oli tegevuskahjum 2,15 miljonit eurot, selgus 2. juunil esitatud aruandest.
Seotud lood
Eesti põldude üldpilt on praegu hea, kohati isegi väga hea, kuid mulla veevaru väheneb kiiresti. Jahe kevad on taimede arengut seni toetanud, kuid soojemate ilmadega kasvab veevajadus järsult ning lähinädalate sademed võivad määrata kogu hooaja käekäigu.
Põllumehed peavad muutunud kliima, kallinenud sisendite ja rangemate taimekaitsereeglitega kohanema kiiremini kui kunagi varem. Saates “Kasvupinnas” räägivad Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ja põllumeeste ühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk, miks ei saa tänapäeva taimekasvatuses enam töötada vanade võtetega ning miks rapsikasvatus nõuab senisest täpsemat agronoomiat.
Suletud Hormuzi väina pärast on väetiste hinnad maailmaturul meeletult kerkinud ja see sunnib kohalikke põllumajandustootjaid otsima nutikamaid lahendusi väetisele.
Teraviljakasvatuses ei määra lõpptulemust enam ainult geneetika või väetamine. Üha enam sõltub saagikus ja kvaliteet sellest, kui edukalt suudetakse kontrollida haigussurvet kogu vegetatsiooniperioodi vältel.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele