Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uus sort saab turuküpseks 10–15 aastaga
Uute sortide turule jõudmine on pikk protsess alates teadusuuringutest ja põldkatsetest lõpetades uute seemnesortide turunduse ja müügiga. Kuigi ilmastikutingimused on riigiti väga erinevad ning mingis mõttes on kohalikud sordiaretajad eelisseisus, on konkurents sordiaretuses üleilmne ja see kasvab veelgi ning määravaks saab üha enam rahakott.
Eesti üks suurim turutegija viljaäris on Baltic Agro, ettevõtte seemnete ning taimekaitsevahendite tootejuht Elo Tuubeli sõnul müüb firma peamiselt Saksamaa ning Taani päritolu seemnesorte, kohaliku päritolu seemnete osakaal on väiksem.
Aretajaid aitaks koostöö. “Sordiaretus on väga kallis ettevõtmine, trend on see, et iga 4–5 aasta jooksul soovib turg midagi uut, erandeid on muidugi ka, on seemnesorte, mis on turul püsinud üle kahekümne aasta. Kurb reaalsus on see, et kohalik sordiaretus on löögi all, ainus pääsetee on koostöö teiste aretajatega. Isegi Luksemburgi-sugusel riigil puuduvad piisaval määral võimalused, et tugevalt kaasa rääkida,” iseloomustas Tuubel sordiaretuse tagamaid.
Kuidas käib sortide eelvalimine? Kogu seemnearetajate pakutavast mahub seemnemüüja eelvalikusse tavaliselt 50–60 seemnesorti, mis külvatakse katsepõllule, viimase tulemused annavad vastuse, millised sordid müüki jõuavad. Tavaliselt on sobilikke vaid kaks-kolm. Testimine võtab aega paar-kolm aastat. Sealt edasi lähevad seemned riiklikku majanduskatsesse, et sort saaks kirja riigi tunnustatud sordilehte.
“Seemnesordid, mis kuuluvad Euroopa Liidu sordilehe nimistusse, on võimalik müüa ka riiklikke majanduskatseid tegemata. Oleme ka nii toiminud seemnete puhul, mille edus me siinsetes tingimustes veendunud oleme,” rääkis Tuubel.
Eesti sordilehe ligi 400 sordist 80 on aretatud kohapeal, täpsemalt Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Asutuse direktor Mati Koppeli sõnul ei kao Eesti sordiaretus kusagile.
“Praegu on meil käsil tosinkonna kultuurigrupi aretus, kuigi jah, tõsi on ka see, et viimase kümne aastaga on GMO kasvupind maailmas hüppeliselt suurenenud. Euroopa on üks väheseid piirkondi maailmas, kus GMO pole suutnud kanda kinnitada, seni on välisele survele hästi vastu peetud,” sõnas Koppel.
Turundus määrab. Sordiaretuses nagu igas muuski valdkonnas on oluline roll kanda turundusel ning müügil, mis paraku võib tähendada seda, et parimad sordid ei pruugi turule üldse jõudagi.
“Seemnemüüjate esmane ülesanne on teenida kasumit, mis tähendab, et eelistatud võivad olla sordid, mis lõpptulemusena kõige paremat saagikust ei anna. Sordid, mis on edukad Prantsusmaal või Saksamaal, ei pruugi meie tingimustes kõige edulisemad olla. Kuid turundus ja müügitegevus on mahukad valdkonnad ning aretajatena pole meil ressurssi sellega tegeleda, kuigi mingi osa suudame ka ise ära müüa,” nentis Koppel.
GMO kasulik suurfirmadele
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul pole GMO suutnud võrreldes tavaaretusega mingeid eeliseid maksma panna.
Hetkel kuum
“GMO-sordid võivad olla edukad mingit kindlat sorti kahjurite vastu, näiteks maisi puhul on see ennast tõestanud, samas ei näe ma vajadust Eestis GMO-sortide järele,” rääkis Koppel.
Kui põllumees ostab tavaaretajalt seemne, kehtib vaikiv kokkulepe, et ta võib seda luba küsimata paljundada, kuigi mitmes riigis küsitakse selle eest ka n-ö autoritasu. GMO puhul on oht, et see liigitatakse patendikaitse alla, mis maakeeli tähendab, et igal kevadel tuleb osta uus seeme, puudub nii juriidiline kui ka bioloogiline võimalus seemneid paljundada. See oleks biotehnoloogifirmadele rasvane ärivõimalus.
Koppeli sõnul viiks selline stsenaarium kogu võimu suurte firmade kätte, kohaliku taseme seemnearetus sureks välja. Üks suuremaid agressiivse lobi tegijaid on agrokeemia-biotehnoloogiafirma, New Yorgi börsil noteeritud Monsanto. Oma jõulise tegutsemise tõttu on ettevõte keskkonnakaitsjate ning roheliste pideva tähelepanu all.
Kommentaar
GMO-toit peab olema märgistatud
Airika Salumets, Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist
GMOsid sisaldav toit peab olema märgistatud, kui GMO sisaldus selles on üle 0,9 protsendi. Pakendi peal peab olema kiri “See toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme” või peab olema eraldi väljatoodud geneetiliselt muundatud organismide nimed. Lahtiste toitude puhul peab märgistus olema toodete väljapanekul. Kõige enam võib GMOsid leida soja- ning maisitoodetest, kuid ELis on lubatud kasutada ka geneetiliselt muundatud rapsi ja puuvilla. Oleme aastate jooksul kontrollinud maisis, sojatoodetes ning riisis sisalduva GMO määra ehk tooteid, mille pakendil puudub vastav märgistus, aga mis võivad sisaldada GMOsid.
Seni pole meie ühtegi rikkumist täheldanud, tulemused on olnud valdavalt kas negatiivsed või on tooted sisaldanud GMO-d lubatud normi piires ehk alla 0,9 protsendi. Eelmisel aastal oli meie peatähelepanu all Pakistanist ja Indiast tulnud riis.
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele