Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Oilseeds: maksupettuste vähendamisel saab riik ettevõtjalt tasuta laenu
Vahar selgitas oma ettevõtte näite varal, kuidas riik käitub. "Oleme väga suur Eesti põllumajandussaaduste eksportija ja seega sügiseti on meie käibemaksu tagastustaotlused väga suured, kuni miljoni euroni kuus. Samas kaasneb sellega loomulikult lauskontroll tehingute kaupa ja see on loomulik ja nii peabki olema," märkis ta.
Tema sõnul kulub Eesti maksuametil kontrolli peale nädal kuni kaks. "Meil on kogemus Läti ja Leedu maksuametiga töötamisel ka. Need riigid suudavad käibemaksu kontrollida ja tagastada 7-10 päevaga, kuigi tähtaeg on 30 päeva," selgitas Vahar.
Reaalsus on ettevõtte jaoks see, et kontroll kestab nädal kuni kaks ja siis on vaikus kuni 29. või 30. kuupäevani, mil maksuamet raha arvele kannab. "Miks riik kasutab need kaks nädalat minu raha, kui samas on faktiline kontroll lõppenud? Miks riik tahab ettevõtja arvel tasuta laenu saada ja nüüd seda veelgi pikendada," küsis ta.
"Kui mina jään maksuametile võlgu, siis pean viivist esimesest päevast maksma, aga miks riik ei pea raha kasutamise eest maksma," lisas Oilseedsi juht.
Nüüd tahab riik käibemaksu tagastusaja pikendamist seniselt 30 päevalt 60 päevale ilma intressi maksmata, mis Vahari sõnul on ausate ettevõtjate suhtes ülekohtune. "Riik tahab siis saada rohkem tasuta laenu," märkis ta. "Oleks siis tekitatud riigile mingisugune motivatsioon seda kontrolli kiiresti läbi viia ja raha kiiresti ära maksta. Praegu sellist motivatsiooni seadusandluses ei ole," lisas ta.
Vaharit häirib seegi, et maksuameti tööd pole võimalik väljaspoolt kontrollida, et amet ei venitaks raha tagasimaksmisega. Tema ettepanekul peaks riik kontrolliperioodi esimesest päevast alates ettevõttele raha kinnihoidmise pealt intressi maksma, mitte 60. päevast.
Uue süsteemiga hakkab maksu- ja tolliamet saama elektroonsel kujul Eesti-siseste tuhande euro piiri ületavate tehingute kohta infot tehingupartneritelt automaatselt käibedeklaratsiooni elektroonse lisana. Tehingupartnerite andmete automaatne võrdlus võimaldab teha senisest kiiremat riskianalüüsi ning suunata revidentide töö andmete kogumiselt reaalsele kontrollitegevusele, teatas eile maksuamet. See peaks looma süsteemse aluse võitlemiseks käibemaksupettustega, kus riik sai mullu kahju 222 miljonit eurot.
Vaharil tekkis küsimus, kas riik on kokku arvutanud, kui palju selline bürokraatia lisandamine läheb ettevõtetele maksma – lisanduva tööaja näol, raamatupidamisprogrammide ümber programmeerimise näol jne.
Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eile kolme sammu, millega riik käibemaksupettusi vähendama hakkab.
"Riik peab tegelema maksupettustega, et maksud koju tuua, aga küsimus on selles, et riik ei lähtuks ainult enda seisukohtadest, vaid ta peaks lähtuma vastastikusest huvist," märkis Vahar. "Kui räägitakse, et riik suhtub partnerina, siis praegu tegemist on ühepoolse huviga."
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Keeld tooks sadadesse miljonitesse ulatuvad kohtuasjad
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele