Jahindusnõukogud jõudsid kokkuleppele
1. juunil 2013. aastal jõustunud jahiseaduse alusel moodustas keskkonnaameti peadirektor 15 maakondlikku jahindusnõukogu. Tänaseks on koos käidud 54 korral ning saavutatud on olulised kokkulepped suurulukite küttimismahu ja -struktuuri osas.
Vastavalt sõlmitud kokkulepetele kütitakse käimasoleval jahihooajal üle-Eesti vähemalt 18 590 metssiga, 6485 põtra ning 913 punahirve. Arvestades viimaste aastate raskeid talvi ning metskitse jätkuvalt madalat arvukust, siis metskitse küttimismahtu valdavalt ei määratud.
„Jahindusnõukogud on hästi toimima hakanud ning tänu jahimeeste ja maaomanike tulemuslikele mõttevahetustele on saavutatud kokkulepped, mis tagavad ulukiasurkonna jätkusuutliku arengu. Kohati on arutelud ka pingelised olnud, kuid tänu sellele on saavutatud kokkulepped seda väärtuslikumad. Meeldiv on see, et tulemused arvestavad ja toetavad teadlaste poolt soovitatud küttimisettepanekuid, “ ütles keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar.
Jahindusnõukogu teeb keskkonnaametile ettepanekuid ka pruunkaru, hundi ja ilvese küttimise korraldamiseks, jahipiirkonna piiride muutmiseks ning kasutusõiguseloa pikendamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
Selleks aastaks on jahindusnõukogud oma korralise töö lõpetanud.
1. juunil 2013. aastal jõustus jahiseadus, mis andis suurulukite küttimise korraldamise ja ulukikahjustuste ennetamise jahipiirkonnakasutajate ja maaomanike korraldada. Selleks moodustas keskkonnaameti peadirektor 15 maakondlikku jahindusnõukogu, mille ülesandeks on põdra, punahirve, metskitse ja metssea küttimismahu ning -struktuuri kokkuleppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade kaupa.
Jahindusnõukogu koosseisude, töökorra ja koosoleku protokollidega saab tutvuda SIIN.
