Eesti Metsaselts: metsaseaduse muudatused lisavad võimalusi metsade majandamiseks

Uri lisas, et kui lage- ja turberaie eesmärgiks on vana metsapõlvkonna likvideerimine ning asendamine uuega, siis püsimets on pidev ja selles on esindatud väga erineva vanusega puud, neist aga arvuliselt kõige rohkem peaks olema noori puid. Puistus läbi viidav valikraie täidab korraga mitmeid ülesandeid, st. nii uuendusraie, hooldusraie, kui puidu varumise eesmärke. Kuna üksikpuude väljaraie ei pruugi tagada piisavalt häid valgustingimusi elujõulise uuenduse tekkeks ja arenguks, siis lubatakse valikraiega tekitada ka piiratud pindalaga väikehäile.

„Valikraie sobib paremini varjutaluvate puuliikide puistutesse, Eestis tuleks neist kõne alla peamiselt kuusikud ja kuuse-lehtpuu segapuistud.

Samas on kuusikud väga tormikartlikud, ka tuleb arvestada juurepessu ohtu.

Pigem võiks valikraied olla alternatiivseks metsa majandamise viisiks väiksemates erametsades ja kaitstavates metsades,“ rääkis Uri.

Seaduses rõhutatakse ka vajadust pöörata jätkuvalt tähelepanu erametsanduse arendamisele. Eesti Erametsaliidu tegevjuhi Priit Põllumäe sõnul on meeldiv, et erametsandus riigi tähelepanu ja tuge saab. „Senine tugi on metsaomanikke ja -ühistuid palju aidanud, ent ainult toetuste abil metsaomanikke ühistutesse ei saa. Õnneks teevad seadusemuudatused elu mõnevõrra lihtsamaks väikemetsaomanikele, kes ei pea enam nii palju paberimajandusega tegelema," lisas Põllumäe.

Metsaseaduses on vastavalt keskkonnaorganisatsioonide ettepanekule sätestatud ka see, et uuendusraie tegemisel lageraiena tuleb langile pindalaga kuni 5 ha jätta säilikpuid vähemalt 5 tm hektari kohta ja langile üle 5 ha vähemalt 10 tm hektari kohta.